Lühiülevaade liigimääratlusest eesti rohelistel konnadel Rohelisi konni on Eestis kolm liiki. Järvekonn (Rana ridibunda), tiigikonn (Rana lessonae) ja veekonn - kahe eelmise fertiilne hübriid(Rana esculenta või Pelophylax kl. esculentus). Välimuselt on kõik kolm konnaliiki ülimalt sarnased, suisa nii sarnased, et asjatundmatu inimene liigitaks need kolm üheks ja samaks liigiks. Kolme konnaliigi uurimisel, kasutades kolloidosakeste uurimist elektriväljas on avastatud, et kaks vanemliiki on geneetiliselt siiski erinevad ning ühtlasi tõestas mikroelektroforees, et veekonna puhul on tegemist tiigikonna ja järvekonna hübriidiga. Jääaja jooksu arenesl tiigikonna ja järvekonna ühisest eellasest kaks eraldiseisvat liiki, mis olid siiski geneetiliselt piisavalt sarnased fertiilse hübriidi loomiseks. Veekonnade omavahel sigimisel saadud järglased on paraku tihti moondunud, seega
Raamatu juurde kuulub CD 27 linnu laulunäidiste või häälitsustega, mida juhatavad sisse Fred Jüssi loetud meeleolukad lühitutvustused. 11 ,, Eestimaa looduse hääled ,, CD Fred Jüssi Looduseuurija Fred Jüssi koostas ja juhtis 1970ndatel Eesti Raadios saatesarja Looduse Aabits, mille tarvis ta ise salvestas Eestimaa eri paigus looduse hääli. Plaadil on valik siinsete metsade lindude laulunäiteid ning mitme konnaliigi öiseid kontserte. "Looduse muusika on ainulaadne juba sellepärast, et ta lätted on ürgsed ning rütmid ja viisid vanemad kõige vanemastki rahvalaulust. Looduse muusika on loomulik ja puudutab loomulikku meie sügavaimas olemuses." (Fred Jüssi) ,, Eesti laululinde ,, CD Fred Jüssi Sellel heliplaadil leidub valik Eesti laulinde metsadest, niitudelt, roostikest ja kultuurmaastikelt. Laulikuid on kokku 31. Terviku koostamisel on silmas peetud mõtteselgust
hüpoteese. Kuumade punktide (hotspots) hüpoteesi kohaselt on mänguplatsid need kohad, kus kattuvad mitme emase kodupiirkonnad. Järelikult on seal suurim sanss emaseid üldse kohata (joonis 9.11). Teise hüpoteesi kohaselt meelitavad just nn atraktiivsed dominandid (hotshots) kokku hulgaliselt emaseid, nii et selletõttu on mänguplatsidel ka kehvemate omadustega isastel siiski suuremad sansid partnerit leida kui omaette. Ka selgub jooniselt 9.12, et ühe konnaliigi turniiridel esines omapärane sünergeetiline efekt, st suured turniirid meelitasid emaseid kohale ühe isase kohta suhteliselt rohkem kui väikesed turniirid (joon 2). Kolmas hüpotees väidab, et isased väldivad mänguplatsidel grupiefekti abil vaenlasi, neljas hüpotees aga seda, et just emased eelistavad teatud paiku kui ohutuid, ja selle tõttu ei jää isastelgi muud üle kui koguneda samadesse kohtadesse. Lõpuks on mõned teadlased väitnud, et emased eelistavad
annaabi.ee 
