.. Värvilisi rõngaid kasutatakse alates 1997. Kalakotkail oli viimase kaheksa aasta kehvem tulemus. Palju oli pesades mädamune, mis võib olla põhjustatud kehvast ilmast kevadel haudumise ajal. Mõnes pesas olid teadmata põhjustel pojad hukkunud. Lennuvõimestus 46 poega (2006 oli see arv 62). Eestis pesitseb 55-60 paari kalakotkaid. Võrdluseks 1985. aastal pesitses vaid kümmekond paari... 2007 alustati värviliste plastikrõngaste kasutamist kalakotkal. Konnakotkastel (suur- ja väike-konnakotkas) oli oodata toidunappust eelmisel aastal, aga tegelikult jõudis see kätte alles tänavu. Näriliste arvukuse madalseisust tingituna oli pesitsusedukus väga madal (0,22 poega asustatud pesa kohta). Konnakotkaste arvukuse hindamine on pisut keerukam ja sellega me koosoleku ajal hakkama ei saanud, tõenäoline arvukus on stabiliseerunud ca 500 paari tasemel (kuigi kõigub aastati olenevalt toidu olemasolust ja talvitusoludest Lõuna-Aafrikas). Ka
s.a.). 2. Ohutegurid 2.1 Pesitsusaegne häirimine Soometsade pehmel pinnasel on suvel raske raietöid teha, kuid nüüd on tehnika arenenud ning see võimaldab ka suvel raietöid teha (Väli & Lõhmus 2000). Suur- konnakotka pesitsusperiood on väga pikk ja häirimistundlik, see kestab aprilli lõpust kuni augustini ja veel septembri keskpaigas viibivad nad veel pesitsuspaiga lähedal. Aastal 2002 kehtestas RMK peatanud metsaraie perioodil 15. aprill- 15. juuni. See võimaldab konnakotkastel pesitsemist alustada, kuid ei taga poegade kasvamis perioodil häirimise. Mõned linnud jõuavad, aga varem ning see aeg, kus on keelatud raietööd ei garanteeri varasemate lindude pesitsusalustust. Pesitsusalustus on kõige tundlikum faas pesitsusperioodil. Raie on keskmise mõjuga ning teadaolevad pesitsuspaigad on raietööde eest kaitstud, peale selle ei tehta reeglina soistes metsades suvel raie töid (Keskkonnaministeerium. 2005). Peale
annaabi.ee 
