lindude rõngastamist, samuti juhendas ta Loodusuurijate Seltsi linnu-uurijaid. Härms korraldas lindude kaitset ning osales aastal 1925 Luksenburgis toimunud rahvusvahelisel linnukaitsekongressil. Lisaks sellele oli ta aastal 1926 kuni 1930 rahvusvahelises ornitoloogilises komitees Eesti esindajaks. Mihkel Härms oli Eesti esimene kutseline ornitoloog. On kirjutanud „Eesti linnustik“ aastal 1927. (Eesti Entsüklopeedia) 29. Kui suur on Eesti haudeasurkond väike-konnakotkal? (paaride arv, võimalikult kaasaegne info, mitte vanem kui 10 aastat) Väike-konnakotka asurkond on meil Eestis hetkel suhteliselt stabiilne ning heas seisus. Eesti mandriosas pesitseb umbes 500-600 paari. Kõige sagedamini võib neid kohata Lõuna- ja Ida- Eestis, kuna Eesti asub selle liigi levila loodepiiril. Saartel aga pole senini liigi pesitsemist tuvastatud. Väike-konnakotka asustusala pole väga suur- ta pesitseb ainult Kesk- ja Ida-Euroopas ning talvitub Lõuna-Aafrikas
liigiks. Kirjeldus Välimuselt on mõlemad konnakotkad sarnased. Tiibade siruulatus on 130-180cm. Vanemate lindude sulestik on üleni pruun, noorematel seevastu on rohkem kaetud heledate tähnidega. Välimuselt sarnanevad konnakotkad hiireviuga. Kaugelt vaadeldes on neid võimalik eristada ainult lennustiili järgi. Konnakotkas hoiab lendamisel tiivaotsi allapoole, aga hiireviul on need reeglina ülespoole. Lähemal uurimisel selgub, et hiireviul on sulestikus valdavalt valget, aga konnakotkal leidub seda vaid tähnidena. Samuti on ka konnakotka jalad kaetud sulgedega, aga hiireviul nii ei ole. Suure- ja väike-konnakotka eristamine on juba raskem. Tavaliselt on suur-konnakotkas tumedam, suurem ja jässakam. Eristamise muudab raskemaks ka see, et suur- ja väike- konnakotkas moodustavad segapaare ning annavad hübriide. Toitumine Konnakotkad jahivad oma saaki enamasti vähe majandavatel rohumaadel, kuid ka märgaladel,
1.1 Kirjeldus Suur- konnakotkas (Aquila clanga) kuulub haugaslaste sugukonda. Suur- konnakotkas on ühtlaselt mustjas- pruun, kuid sabal ja tiibadel on üksikud valged laigud. Emastel ja istastel on teatud erinevused. Isaste lindude laba-hoosulgede rood ja saba kattesulgede ääred on heledamad. Emastel lindudel heledad laigud tiibadel ja kaks valget kitsast triipu saba tipus. Vanematel lindudel võivad olla kerel ja tiibadel olevad kattesuled kergelt heleda tooniga. Suurel- konnakotkal on jalad kaetud sulgedega kuni varvasteni. (Wikipedia 2015. Suur- Konnakotkas) Suur- konnakotkaste keha pikkus on 59-71cm, tiibade siruulatus 157-179 cm, saba pikkus 23-27 cm. Kotkad võivad kaaluda kuni 3,2 kg, isased linnud kaaluvad tavaliselt 1,7-1,9 kg ja emased on reeglina suuremad ja nende mass võib olla isastest lindudest poole suurem 1,8-2,5 kg. (Wikipedia 2015. Suur-Konnakotkas) 1.2 Toitumine Suur- konnakotka saakloomadeks võivad sattuda: väikeimetajad, roomajad, kahepaiksed,
annaabi.ee 
