aastail tehti haridusreform. Reformi tulemusena vähenes gümnaasiumide ja suurenes kutsekoolide arv. Kutsekoolide populaarsus hakkas suurenema, sest kutseõpilastele tehti mitmeid soodustusi. Tartu Ülikoolis õppis 1920. aastate keskel umbes 4700 tudengit. Kõrgharidust sai omandada ka Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas. Veel Tartu Kõrgemas Muusikakoolis, Tallinna Tehnikumis. Veel Tallinna Konservatooriumis ja Riigi Kõrgeimas Kunstikoolis. 1930. aastate lõpul seati kõrgkoolides sisse konkursseksamid, üliõpilaste arv veidi langes. Tartu ülikool kujunes juhtivaks teaduskeskuseks. Selle juures tegutses rida teadusasutusi ja -seltse. Botaanikaaed, tähetorn, kliinikud; Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts jt. 1938. aastal asutati Eesti Teaduste Akadeemia. Ülemaailmse tuntuse saavutasid nii mõnedki Eesti teadlased. Astronoomias Oskar Öpik, arstiteaduses Ludvig Puusepp, keemias Paul Kogerman jne. Aastail 1932-1937 valmis 8-köiteline Eesti entsüklopeedia.
1. Vang-Mang'I ülestõus 2. Punakulmude ülestõus 3. kollaste turbanite ülestõus 2.saj pKr Viimase mahasurumine kestis 20 aastat, riik nõrgenes ja lagunes. Kultuur Usund ja religioon. Sarnane budismile. 2 usundit. Üks on siiani levinud: Konfutsionism, Taoism. Konfutsionism sarnaneb budismiga. Loodud Konfutsi poolt. Pani õpetuse kirja: "Vesteid ja vestlusi." Avaldatud eesti keeles. Sai hea hariduse. Tegeles mitmete humanitaarteadustega. Kandideeris riigiametnikuks. Konkursseksamid kestsid 2 nädalat. Soovis olla Keisri esimene nõudandja. Käitumise ja moraaliõpetus. Jumalat ei olnud. Tuli austada endast vanemaid, kõrgemal positsioonil olevaid, targemaid. Oluline ja vajalik on õppida kogu elu. Mitte õppimine viib inimese raisku. Kutsus ülemustele alluma. Inimesed pidid ühiskonnas elama nagu üks suur häpi fämili. Austada tuleb teadust, teadlasi ja õpetlasi. Viimane keiser kukutati 1911. Taoism: 3.sai eKr - Lao Ti. Loodusõpetus
Perekonnanimeks sai ,,Järv". [Lisa 1:1:6] Eesti Vabariigi ajal vähenes tasapisi religiooni tähtsus. Enamik inimesi kuulus küll endiselt luteri kiriku alla, kuid kirikuga oldi seotud üsna formaalselt. Elle Veigel kirjutas, et ka tema vanemad ka kristliku ilmavaatega nagu enamik tolle aja inimesi, kuid ususse suhtuti peres üsna leigelt [Lisa 1:1:2] 1930. aastate II poolel toimusid suured muutused hariduselus. Vältimaks haritlaste ületootmist , seati kõrgkoolides sisse konkursseksamid. Elle Veigel meenutab, et tema isal õnnestus 1938. aastal sisse saada Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, järelikult pidi isa eksamid edukalt sooritama . 17 Rahvusühtsuse idee propageerimisest arvab Elle Veigel: ,,Arvan, et riiklik propaganda soosis üsna targalt nii eestluse ideaali kui perekonna väärtustamist. Inimesed tundsid oma väärtust ja käitusid väärikalt. " [1:1:1] 2.2