Karlsruhe Ooperikõrgkoolis. 2002. aastal lõpetas ta Eesti Muusikaakadeemia laulmise erialal. Praegu õpib Eesti Muusikaakadeemia magistrantuuris. Ta on teinud kaasa mitmes ooperis: "Carmen", "La Traviata", "Rigoletto", "Võluflööt". Samuti on Helen Lokuta andnud soolokontserte paljudes Eesti kirikutes ning ka välismaal. Prints Don Ramirot mängis Roland Liiv, kes on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia 1998. aastal. Ta on pälvinud diplomeid ja auhindu erinevatel konkursidel. Samuti on ta laulnud Tartu "Vanemuises", Pärnu "Endlas" ja ka välismaal. Ta on teinud palju rolle mitmetes ooperites, nagu "Carmen", "La Traviata", "La Cambiale di Matrimonio", "Võluflööt", "Lõbus lesk". Don Ramiro toapoissi Dandinit mängis Taavi Tampuu, Monte Fiascone parunit Jouni Kokora, Don Magnifico tütreid Valentina Talumaa ja Juuli Lill, Don Ramiro õpetajat Mart Laur ning härrasid printsi õukonnas etendas Rahvusooper Estonia meeskoor
Holger Marjamaa on eriti silma paistev oma erilisi talendi ja mitmekülgsuse poolest,ta valdab nii klassikalist muusikat kui ka r&b, souli ja jazzi. Muusikat on ta loonud Marjamaa Triole ja Marjamaa Brothersile,kus ta mängib koos oma saksofonistist venna Mairoga ja lauljaks on Uku Suviste. Virgo Veldi,kes on aastast 2001 olnud Eesti Muusika-ja Teartriakadeemia saksofonieriala õppejõud on osalenud edukalt paljudel erinevatel konkursidel. Ta saavutas aastal 1990 kolmanda preemia Eesti puhkpillimängijate konkursil Tallinnas, aastal 1996 võitis ta esimese preemia ja publikupreemia Eesti noorte interpreetide konkursil ,,Con Brio". Ta on töötanud saksofoniõpetajana Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ja Sibeliuse Gümnaasiumis Helsingis. Alates aastast 1999 on ta saksofonikvarteti Saxest liige ja muusikaline juhendaja, Saxest oli varem tuntud kui Sax Quatuor. Esitlusele tulid H. Kareva sonaat nr
See on ainuke kool, kus antakse mööbli kujundamis-ja restaureerimisalast rakenduskõrgharidust. Moekunstnik-disaineriks saab õppida Euroülikoolis ja Disaini Instituudis. Vastavalt sellele, mis disainivaldkond huvitab, on võimalik minna seda ka erinevatesse kohtadesse vaatama. Parim võimalus selleks on külastada Eesti tarbekunsti-ja disainimuuseumi. Samuti saab disaini lähemalt uurida Disaini-ja Arhitektuurigaleriis, mille külastamine on tasuta. Disainerite töid tunnustatakse mitmetel konkursidel. Tooksin välja mõne suurema. Igal aastal toimub SÄSI nimeline konkurss, mille eesmärk on Eesti tootedisaini järjelkasvu kindlustamine. Auhind antakse noorele Eesti disainerile väljapaistva tootedisaini alase tegevuse eest viimasel kolmel aastal. Selleks, et väärtustada disaini ja disaineri ametit otsustas EDL hakata välja andma Eesti Disaini Auhinda, millel nimeks BRUNO. Selle konkursi mõte on esitleda uusi ja innovaatilisi tooteid, mis motiveeriks ka disainereid. Auhind on rahaline.
Mõjutusi on tunda ka noorte väljendumisoskuses, teistega arvestamises, tulevase naise ja ema rollis, täiskasvanuks saamises, juhtimisoskustes, koostöö tegemises ning huvis isamaa ajaloo ja looduse vastu. Minu arvates on organisatsioon hea eluks ettevalmistaja. Noori suunatakse tegelema spordi, kunstide ning isamaalisusega mängude ja lõbusate tegemiste läbi. Samuti mõjutab see noorte edasisi valikuid. Näiteks erinevatel võistlustel ja konkursidel osalemine toob välja noore tugevused. Kodutütreeast välja kasvades lihtsustatakse Naiskodukaitse või Kaitseliiduga liitumist, mis omakorda suurendab isamaa-armastust ning tahtmist end sellega siduda. Organisatsiooni eesmärke suudetakse täita. Noorte isamaalisustunnet ja valmisolekut Eestit kaitsta suurendab organisatsioon oluliselt ning paneb põhirõhku. Õpetab väärtustama eesti keelt ja meelt erinevate emakeele ürituste ning võistlustega ja paraadidega. 7. KASUTATUD ALLIKAD 1
annaabi.ee 
