Sageli modifitseeritakse hinda, selleks et arvesse võtta tingimuste ja tegurite erinevusi (tarbijad,tooted, asukoht, aeg jne). Hinna diskrimineerimine tekib, kui ettevõte müüb oma toodet kahe või enama hinnaga, kuid seejuures pole hinnaerinevused tingitud kulude erinevustest. Paljudel firmadel on võimalik kehtestada oma toodetele hinnad, mis aitavad nende eesmärke kõige paremini saavutada (isegi kui neid firmasid ei saa käsitleda monopolidena). Need hinnakujundajad tegutsevad konkurentsitihedatel turgudel, kuid omavad turujõudu tänu oma toote või tootmisharu unikaalsetele omadustele. Firmadel, mis tegutsevad äriturul, pole piirangut, mis käsiks kehtestada oma tootele kõigi jaoks ühesuguse hinna. Nii võivad nad leida, et erinevatelt tarbijatelt erinevat hinda nõudes saavad nad suurendada ettevõtte kasumit. Praktika on laialt levinud. Hinna diskrimineerimine jagatakse kolme tüüpi:
Marketing 1/1998. Tabelist 6 järeldub, et kiindumus-aheldatuse konstruktsiooni järgi ei teki lojaalsus mitte rahulolust vaja on veel usaldust. Nende koostoimel kujuneb kiindumus, mis avaldub lojaalsusena. Konkurentsi piiramise erinevad meetodid, sealhulgas klientide aheldamine, tekitavad pseudolojaalsust, mis ei kesta kaua (Vijar). 1.9. Konkurentsi elimineerimine kui lojaalsuse tekitamise tee Üheks võimaluseks hoida kliente lojaalsetena on konkurentsi elimineerimine. Konkurentsitihedatel turgudel on lojaalsuse ja rahulolu vaheline kõver kõike muud kui diagonaalsirge. Kui rahulolu kasvab palju, siis lojaalsus kasvab vähesel määral ning see suureneb märkimisväärselt sel juhul, kui rahulolu on maksimumi juures. Monopolistlikel ja oligopolistlikel turgudel on kõver vastupidine. Kuna kliendid on rohkem või vähem seotud, siis lojaalsus (kui seda saab enam lojaalsuseks nimetada) suureneb palju isegi rahulolu väikesel tasemel, kasvades ainult natuke rohkem
annaabi.ee 
