õiguse ebakvaliteetsed tooted tagastada. Seega peab ettevõte määratlema oma toote/teenuse omadused, mis vastavad klientide soovidele. Ühtlasi ei piisa laia tarbijaskonnale pakutava toote puhul üksnes tootearendusest. Äris on hind toodete turunõudluse peamine määraja. Liiga madalad hinnad ei kata kulusid, liiga kõrged aga vähendavad müügimahtusid. Ettevõttes rakendatakse võrdset juurdehindlust, hinnalisandi määramisel tuleks eelkõige arvestada tegeliku nõudlus- ja konkurentsisituatsiooniga. Omahinda tõstab oluliselt suured palgakulud toote ühe ühiku tootmisele. Tuleb välja töötada hinnastrateegia, mitte lasta sellel lihtsalt juhtuda. Isegi kui ettevõtja ei soovi tasu teenuste eest (kahju juht), peab mõistma, et see on teadlik otsus ja osa hinnastrateegiast. Tarbijad on sageli hinnatundlikud allahindluste ja eripakkumiste suhtes. Hinnal on samuti irratsionaalne pool: miski, mis on kallis, peab olema hea. Püsivalt
Laiemalt hind on väärtuste kogum, mida ostja on nõus vahetama toote omamisest või tarbimisest tulenevate kasude vastu. Arenenud riikides mõeldakse hinna all enamasti selle rahalist tähendust. Hinnaks saab olla ükskõik missugune väärtus, mida antakse millegi vastu. 23) Mis on kulupõhine hinnastrateegia? Kulukeskne meetod lähtub kuludest. - Juurdehindluse meetod. Teatud arvestusliku juurdehindluse lisamine omahinnale arvestatakse ka tegeliku nõudlus- ja konkurentsisituatsiooniga - Kasumiläve hinnameetod. Taotleb kõigi kulude katmist ja ettenähtud kasumi saamist. Eesmärk on hind, mis viib üle kasumiläve või tagab soovitava kasumi 24) Mis on väärtuspõhine hinnastrateegia? 25) Mis on bartertehing? Kirjelda millal seda turunduses võiks kasutada. Bartertehing on otsetehing, kus kaupu või teenuseid vahetatakse raha kasutamata tehakse vahetuskaupa. Bartertehinguid tehakse eelkõige majanduskriisi või kõrge inflatsiooni tingimustes
teatud paras juurdehindlus, · tulemus jagatakse toodete hulgaga ühikutes, mille vastuseks ongi toote hind. Kaubanduses lisatakse juurdehindlus ostuhinnale, tootmises aga omahinnale: a) hinnalisand kui % ostuhinnast = juurdehindlus / ostuhind x 100 b) hinnalisand kui % müügihinnast = juurdehindlus/müügihind x 100 Alati ei pruugi kasutada võrdset juurdehindlust, hinnalisandi määramisel tuleks eelkõige arvestada tegeliku nõudlus- ja konkurentsisituatsiooniga. Juurdehindluse meetod on laialt levinud, eriti teenustele hinna määratlemisel, sest tavaliselt teatakse teenuse kavandamisel paremini teenusele vajalikke kulutusi kui nõudlust. Kuluarvestus on tihti lihtsam, kui nö turutunnetus ning ka konkurentsi on sellise hinnameetodi valimisel vähem. Samas on nimetatud meetodi puuduseks asjaolu, et hind ei reageeri nõudluse muutustele ja enne hinna määramist tuleb väga põhjalikult turgu uurida. 16
annaabi.ee 
