Kõlvatu konkurents Giita Indela Rmo 09 Kõlvatut konkurentsi käsitleme Konkurentsiseadusest lähtuvalt. Selles seaduses määratakse kindlaks kõlvatu konkurentsi ja konkurentsi kahjustamise sisu, kehtestatakse turusuhetes osalejate vastutus ning sätestatakse konkurentsi riiklik järelvalve. Siinkohal lisaks veel seda, et konkurentsiseadus reguleerib ka leiutiste, patentide, kaubamärkide ja autoriõiguste kaitsega tekkivaid suhteid, kuid üksnes sel määral, mil neid suhteid ei reguleerita teiste seadustega. See seadus ei reguleeri mingeid suhteid tööjõuturul
Ettevõtluse õiguslikud alused määratakse kindlaks Äriseadustikuga, kus sätestatakse erinevate ettevõtluse vormidega seotud tingimused. Tarbijate õiguste kaitseks on vastu võetud Tarbijakaitseseadus, millega määratakse tarbijate põhiõigused ning nende tagamine. Tööandjate ja töövõtjate põhikohustuste reguleerimisel on olulisel kohal Töölepinguseadus, Puhkuseseadus, Töö- ja puhkeajaseadus ja Palgaseadus. Vaba konkurentsi tagamiseks peavad ettevõtjad oma tegevuses lähtuma Konkurentsiseadusest. Lisaks eelpoolnimetatud seadustele peavad majanduslikud subjektid oma tegevuses lähtuma veel paljudest muudest seadustest ja määrustest. Selleks, et majandussüsteem toimiks oma tootmisvõimaluste rajal peab ta kasutama ära kõik võimalikud ressursid ja tehnoloogia. Kas me saame aga olla kindlad, et vaba turumajandus tagab kõigi ressursside efektiivse kasutamise? Turu vaba toimimise tulemuseks võib olla ka suure tööpuuduse tekkimine. Sellisel
annaabi.ee 
