Lisaks kui valijatele enam ei sobi selline maailmavaade, siis järgmistel valimistel on võimalik neil parem poolsete erakondade asemel hääl anda vasakpoolsetele ning see annab võimaluse vaadeterohkusele. Neljandaks mitmepateisüsteem annab võimaluse ka väikestele erakondadele lüüa kaasa poliitika kujundamisel ning kui nemad suudavad oma maailmavaatele piisavalt toetajaid leida, siis neil on ka reaalne võimalus oma poliitikat ka ellu viia. Kaheparteisüsteemi puhul on väga keeruline konkureeida kahe suureparteiga. Kokkuvõtteks Eesti oma poliitmaastiku arengul on jõudnud sinna maale, kus on välja kujunenud stabiilsus ja on võimalus erakondadel oma maailmavaatelist poliitikat pikaajaliselt luua ning samamoodi on ka vaadete mitmekesisus esindatud.
17.saj ei olnud selge, kumb muutub domineerivamaks. Esialgne edumaa oli lõunaeesti keelel, 1739 aasta Piiblitõlge ilmus põhjaeestikeeles. Põhjaeestikeele aluseks oli Põhja-Eesti keskmurre. 18.saj lõunaeestikeeles avaldati kirjutisi, aga see ei suutnud konkureerida Piibliga ja seetõttu hakkas ta hääbuma ja ainuvalitsejaks muutus põhjaeestikeel. 1534.ilmus M Lutheri täis Piiblitõlge. Enne seda oli erinevaid Piiblitõlkeid saksa keelde ilmunud, aga ei suutnud konkureeida Lutheriga. 1380 esimene Piibilitõlge inglise keelde, 1611 klassikaline ja uus oluline tõlge, mis on uusajal mõjutanud keelt. 1541.aastaks rootsi keeles ja soome keeles 1642. Läti keeles 1689.aastal. Eestikeelne vaimulik ja ilmalik kirjandus Kasutati eesti keelt, mille oli kirja pannud saksakeelsed pastorid, eestlaste mõju oli väga tühine. Kirikukeel suunas kogu eesti kirjakeele arengut kuni 19.saj alguseni. 19.saj alguskümnenditel toimus alles esimene olulisem muudatus, kuni 19.saj