tööjõu uuendamine. Sarnaselt Castellsiga oli ka Harvey huvitatud linna kriisidest. Linnade areng on kapitali aina kõrgematesse ringlustesse tõusmise tulemus, mis peegeldub linnades ka konkreetsetes maakasutuse muutustena. Esimeseks kapitaliringluseks on massitarbimiseks mõeldud toodete tööstuslik tootmine. Teise astme moodustavad tootmisprotsessi täiustamine ning ehitatud linnakeskkond ja elamud. Harvey järgi on ruumilisuse uurimine tähtis, kuna konktreetsed kohad on need, kus ilmnevad linnastunud ühiskonna muutused. Eesti kontekstis on marksismil baseeruv linnageograadiline tõlgendus suhteliselt nõrk. Nüüd on rohkem hakatud investeerima haridus- ja teadusinfrastruktuuri. Globaliseerunud majanduse kiire arengu algfaasis ning sotsialistlike röökide kokku varisedes 1980aastate lõpus marksistlike linnageograafide arv vähenes, loobuti klassi ja lõpptoote mõistetest kuikõige olulisematest uurimisobjektidest linnaruumis.
Olulisemad allikad : pärm, sealiha, kaerahelbed ja täisteraviljasaadused. 4. Avitaminoos, hüpovitaminoos, hüpervitaminoos : Avitaminoos – tähendab konkreetset haiguspilti. Avitaminoos kuulub nn defitsiidi haiguste hulka. Need on haigused, mille põhjuseks on hädavajalike toitainete puudumine toidus. Taoliste toitainete hulka kuuluvad asendamatud aminohapped, asendamatud rasvhapped ja toiduga saadavad vitamiinid. Avitaminoos tekib juhul, kui inimene ei saa toiduga mingit konktreetsed vitamiini (ja tema organism ei suuda teda sellega varustada). Avitaminoos kujuneb reeglina ühe konkreetse vitamiini kestval täielikul puudumisel. Näiteks vitamiin C puhul skorbuut, vitamiin B1 puhul beri-beri jne. Tekkepõhjustest tulenevalt jagatakse hüpo- ja avitaminoose tavaliselt kolme rühma: 1) alimentaarsed (toitumuslikud, primaarsed) – tekivad vitamiinivaese toidu puhul, alkoholismi korral (B- grupi vitamiinide avitaminooside tekivad tegelikult suhteliselt
annaabi.ee 
