mõjutavad lahendamata sisepinged. Konfliktne siseelu loob konfliktid suhetes. · atributsiooniteoreetiline püütakse välja selgitada, kuidas inimesed konflikti mõistavad ja põhjendavad; missugustena nähakse konflikti võtmesündmusi ja millega neid põhjendatakse. · strukturaalne enim levinud käsitlus, kus käsitletakse konflikti kui konkreetsetest tingimustest või asjaoludest tulenevat käitumist. Kirjeldatakse konkretseid asjaolusid/tunnuseid, mis mõjutavad osapoolte käitumist konfliktis. Olukorras, kus puuduvad üldtunnustatud diagnostilised süsteemid võib igaüks luua endale omad hindamiskriteeriumid. Silmas tuleks pidada: · vajalik on seletus, kuidas, mida ja miks me hindame. · esmalt tuleks määratleda see, mida me konflikti all mõtleme, mida me hinnata tahame ja mis näitajad/kriteeriumid meid huvitavad.
Riik ei rajane ühel konkreetsel religioonil ega maailmavaatel ega saa neid seetõttu kohustuslikena oma kodanikele ette kirjutada. Pluralism kui erinevaid ühiskondlikke nähtusi ja väärtussüsteeme eeldav ühiskonnakord tingib tolerantse ehk salliva suhtumise. See tähendab, et karistusõigus ei ole relv võistlevate maailmavaadete võitluses ega tohi kaitsta konkretseid usulisi või ideoloogilisi huve · Karistusõiguse aktsesoorsus ja fragmentaarsus- 76. aktsessoorne karistusõiguse ülesandeks on kaitsta olemasolevat riigi- ja ühiskonnakorda ja selle põhiväärtusi, seega õiguskorda, mida ta ise ei loo, vaid leiab need olemasolevana eest, on karistusõigus aktsessoorne ehk olemasolevale lisanduv. fragmentaarsus tähendab selle toimimist põhimõttel äärmise abinõuna
annaabi.ee 
