Isik peab aru saama, kas tema õigusi on kitsendatud seaduslikult või mitte. Põhjendus peaks olema eesmärgipärane, loogiline, lihtne, arusaadav. Vältida tuleks kantseliiti ja erialatermineid. Kui õigusnorm kasutab määratlemata õigusmõisteid (nt "vääritu tegu", "diskrediteerib ametnikku või ametiasutust", "eriti ohtlik" jne), tuleb need sisustada, ning kui õigusnormis on jäetud kaalutlusõigus, on motiveerimisel lisatähtsus. Haldusakt on üldakti konkretiseerija ehk n-ö vahepealseks etapiks õigustloova akti ja isiku vahel. Kui üldaktides väljendab riik oma seisukohta abstraktselt, siis üksikaktiga teeb riik seda konkreetses küsimuses kellel täpselt on millised õigused ja kohustused. Ehk teiste sõnadega peab haldusakti koostav ametnik suutma olla üldakti tõlgendajaks ja selle sisu edasiandjaks. Isikule peab olema üheselt arusaadav, mida riik tema suhtes on otsustanud ning millised õigused ja kohustused sellest temale tulenevad.
Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Haldusmenetluse seaduse § 55 lõige 1 sätestab: „Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav.“ Haldusakt on üldakti konkretiseerija ehk n-ö vahepealseks etapiks õigustloova akti ja isiku vahel. Kui üldaktides väljendab riik oma seisukohta abstraktselt, siis üksikaktiga teeb riik seda konkreetses küsimuses. Ehk teiste sõnadega peab haldusakti koostav ametnik suutma olla üldakti tõlgendajaks ja selle sisu edasiandjaks. Isikule peab olema üheselt arusaadav, mida riik tema suhtes on otsustanud ning millised õigused ja kohustused sellest temale tulenevad. 2.3. Vaidlustamisviide
annaabi.ee 
