ehitada": valida otstarbekalt uurimismeetodid ja - menetlused. Kokkuvõtteks Üldistatult võib öelda, et empiirilise sotsiaaluurimuse metodoloogia tähendab uurimuse teoreetiliste lähtekohtade, probleemide ja hüpoteeside jmt võimalikult täpset "tõlkimist" konkreetseteks uuritavateks inimesteks, andmeteks, uurimismenetlusteks jne. Metodoloogiline "tarkus": kuidas kõige tulemuslikumalt liikuda uurimust kavandades reaalelus mõõdetava/fikseeritava konkreetsuseni ja saadud konkreetsetelt tulemustelt tagasi uurimiseesmärkide ja -ülesanneteni.
ja vaiksed kaugele teed: me oleme põhjamaa lapsed, kaks- meie mõlemad. Suurte ühiskondlike murrangute jälil ilmunud kogu ,,Meie päevist" (1920) kahestub pealtnäha samuti intiimsete ja sotsiaalsete tunnete võrdseks pooleks. Esimene on pühendatud armastusele. Ometi peegelduvad ajastu põletavad probleemid selles kogus vägagi selgepiiriliselt ja Haava jõuab oleviku kujutamisel suurema konkreetsuseni kui kunagi varem. Haava ei mõistnud klassisõja olemust ja asus rahvustunde nimel looma luuletusi kodanlikku vabariigi jaoks. Ent samal ajal tõuseb see värsiraamat kirglikuks süüdistuseks rahavõimu ühiskonna vastu. Luuletus ,,Kel kodu ei ole" on tunnistus illusioonide purunemisest; kõigi kodutute ja leivatute kõrvale asetatuvat autorit haarab ,,söönuta ja julgete nägude" ees jäine võõrdumine: (Kui puhus mu Kui puhus mu katusekambri tuul, katusekambris tuul)