öelnud, et inimesed on oma olemuselt poliitilised loomad, mis väidab, et ainult poliitikas saavad inimesed head elu elada. Tegelikkuses tuleb välja, et poliitikud saavad ise oma elu korraldada ja otsustada, kui palju nad eraelust toovad avalikkuse ette ning kuhu tõmmata piir. Kodanikuühiskond saab eristuda riigist, nende tegemised pole piiratud, ning säilib võimalus otsustada oma privaatsuse eest. Kolmandaks vaatenurgaks on poliitika kui kompromissid ja konsensus. See on väga konkreete definitsioon, mis väidab, et poliitikud on konfliktidest teadlikud, nähakse, et need on vältimatud ning püüavad neid lahendada ja ära hoida. Probleemide puhul kasutatakse selgitamise ja arutlemise mitte vägivalla ja jõu taktikat. Selles vaatepuntis on poliitikud heas valguses ning kodanikuühiskond peaks olema rahul oma valitsusega kuna üldmulje näitab, et nendest hoolitakse. Kuid tegelikkuses selline asi ei toimiks, tekkivad pikad vaidlused konsensuse leidmise teemadel ning
(c) taastamistunnuste ja mandamistunnuste suur kattuvus kergendab reprodutseerimist (d) äratundmine on enamasti raskem kui meenutamine 26. Inimene ei saa olla vahetult teadlik teabe esindusvormist ja esindamise struktuurist (a) autobiograafilises mälus (b) lühiajalises- ja töömälus (c) praimingus ja protseduurimälus (d) episoodilise ja semantilise mälu süsteemides 27. Mõtlemine on (a) konkreete sensoorne tunnetusprotsess (b) D. abstraktne intelliktuaalne tunnetusprotsess (c) mitteinduktiivne tunnetusprotsess (d) irratsionaalne tunnetusprotsess 28. Formalloogiliselt õige mõtlemisprotsess (a) ei pea olema faktiliselt õige (b) pole kunagi faktiliselt õige (c) on alati ka faktiliselt õige (d) ei pea olema intellektuaalne protsess 29. Heuristiliste meetodite kasutamisel mõtlemisprobleemide lahendamisel
211) 7.2. Maakasutuse majandusliku efektiivsuse hindamine 212) Maakasutuse ja põllukultuuride hindamine 213) Maakasutuse efektiivsuse hinnatakse: · summaarselt, s.t kogu tootmise tulemuste seisukohalt · üksikute viljeldavate kultuuride seisukohalt 214) Et maa kvaliteet erinev ja ka viljelemise intensiivsus, siis põllukultuuri majandusliku hindamise juures: anda viljeldavale kultuurile hinnang tegelike tulemuste alusel konkreete tehnoloogia kasutuse korral selgitada efekt, mida viljelev kultuur on võimeline andma täiendavate kulutuste tegemisel 215) Hinnangu andmisel eksitakse sellega, et · vaadeldakse vaid tegelikku saagikust, kuid arvesse ei võeta seda, kuidas on ära kasutatud konkreetse kultuuri saagivõimet · võrdsustatakse kultuuride saagivõimet, kuid ei arvestata maaviljeluse taset, st kas tegemist on intensiivse tootmisega, kasutatava tehnika tase jms
annaabi.ee 
