Mees (45) 1. "Minu arvates, need sotsiaalsed oskused tähendavad seda, kuidas inimene oskab oma igapäevaseid asju lahendada. Kui ta teab, kust ja mida täpselt saab tema saada enda jaoks.» 2. "Täpselt ei oska öelda, aga arvan, et näiteks vanemate või sõbrade käest. Võib olla ka Internetist.» 3. "Sellest kindasti midagi ei tea, kahjuks.» 4. "Kui varem, siis parem! Kui laps juba oskab ise oma asju planeerida!» 5. "Noh, need sotsiaalsed oskused sõltuvad ju konkreesetest asjadest... Ma arvan, et laps ise sellega hakkab tegelema." Naine (63) 1. "Mhh... Mulle paistab, et see on inimese võimalus sotsiumis adapteeruda.» 2. "Võib olla lasteaias seda algavad seletada kasvatajad, siis koolis see protsess jätkub õpetajate abil. Aga mina ei ole kindel.» 3. "Siin kindlalt saan öelda, et sotsiaalsed oskused on vajalikud terve elu jooksul ning kõikides sfäärides!» 4. "Noh, kui laps hakkab lasteaias käima. Alates 1,5 a. kuskil.» 5
keskkonnast (kõik omandavad vähemalt ühe keele varajases lapsepõlves), s.o. mitte grammatikaõpiku järgi. 4. Keel ja keelekasutus: Keel on süsteemide süsteem (koosneb paljudest alasüsteemidest). Keel on struktuuride ja nende kombineerimisreeglite kogum. Reeglite kogum võib olla ainult abstraktne, kunagi ei realiseeru kõik korraga. Konkreetsed keeleüksused realiseeruvad keelekasutusprotsessis. Seega tuleb eristada keelt abstraktsest mõttes konkreesetest realiseerumisjuhtumitest. 5. Seetõttu räägitakse keelest ja kõnest. Ferdinand de Saussure: langue vs. parole. Abstraaktne reeglite, ressursside jms kogum vs. nende konkreetne esinemus (vt keel vs. keelekasutus). Rangelt öeldes, me ei räägi ,,eesti keelt", vaid ,,kõnet". 6. Keelevariandid/keelekujud/allkeeled (varieties, lects). Isegi sama keele kõnelejad ei räägi ühtemoodi: põlvkonna, soo, piirkonna, sotsiaalse kuuluvusega jms seotud erinevused.
annaabi.ee 
