Ress, V.-L. Kingisepp Leksika: TÜ vana kirjakeele uurimisrühm Tõlkeküsimused: K. Ross, H. Reila, K. Tafenau (doktoritöö 2011), H. Laanekask (doktoritöö 2004) Uurimisseis: Elektroonilised kogud nii Tallinnas Eesti Keele Instituudis (http://www.eki.ee/piibel) kui ka Tartu Ülikoolis (http://www.murre.ut.ee/vakkur). Uudne lähenemine vanadele tekstidele kogu materjali elektrooniliselt kättesaadavaks tegemine. Korpused, sõnastikud, konkordantsid. Arvestada tuleb lähtematerjali raskesti kättesaadavuse ja tõlgendamise keerukusega. Ainese suur varieeruvus vana kirjaviisi eelsel perioodil. Näide: aastatepikkune töö Mülleri jutlustega (Mülleri kolm "uuestitulemist"). TÜ vana kirjakeele korpus: 1995. a alustatud vanimate eestikeelsete tekstide lauskorpus (16. sajandist ja 17. sajandi esimesest kümnendist, k.a käsikirjad) kuni 1660. aastateni. Umbes 900 000 tekstisõna. 2002. aastast 18. sajandi tekstide valikkorpus
Paul Alvre hulgaliselt artikleid vana kirjakeele sõnavara ning omapäraste vormide kohta. 22. Vana kirjakeele uurimine tänapäeval (põhisuunad, uurimiskeskused, olulisemad uurijad ja tööd). Põhisuunad: morfofonoloogia, morfosüntaks, süntaks, leksikograafia, leksika, tõlkeküsimused. Tänapäeval uudne lähenemine vanadele tekstidele kogu materjali elektrooniliselt kättesaadavaks tegemine. Korpused, sõnastikud, konkordantsid. Arvestada tuleb lähtematerjali raskesti kättesaadavuse ja tõlgendamise keerukusega. Uurimismeetodid: Varem põhiliselt allikatutvustused ja ülevaated kirjasõna ajaloo kohta. Tekstikeskne filoloogiline lähenemine. Detailitäpne, kuid väikese mahuga. Alates 1930. aastatest teaduslik distsipliin eesti kirjakeele ajalugu. Süstemaatiline lähenemine kirjakeele ajaloole. Alates 1990