Ariste, Paul Alvre, Huno Rätsep. Praegu tegutseb TÜ-s vana kirjakeele uurimisrühm (Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Jaak Peebo, Pille Penjam, Külli Prillop, Kristel Ress). Eesmärgiks on vanade tekstide ja sõnaraamatute põhjal elektrooniliste kogude loomine ning vana keele sõnavara ja grammatika uurimine tänapäevaste meetoditega. Teine oluline keskus on Tallinnas Eesti Keele Instituudis, kus Kristiina Rossi juhtimisel luuakse eesti piiblitõlke ajaloolist konkordantsi ja uuritakse piiblitõlke ajalugu. Kirjandust Epp Ehasalu, Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Jaak Peebo, „Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik”. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 6. Tartu, 1997. Heli Laanekask, „Eesti kirjakeele kujunemine ja kujundamine 16.–19. sajandil”. Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 14. Tartu, 2004. Arnold Kask, „Eesti kirjakeele ajaloost”. Tartu, 1970. Toomas Paul, „Eesti piiblitõlke ajalugu
uurimused. Võimaldab nähtuste dünaamika väljatoomist. Tulemusi: 18. sajandi tekstide valikkorpus ja 19. sajandi esimese poole tekstide korpus on viimase 5 a jooksul täienenud ca 600 000 tekstisõna mahus. Heinrich Stahli tekste on lemmatiseeritud ja morfoloogiliselt märgendatud 160 000 tekstisõna mahus. Jätkub töö vanimate sõnastike koond-andmebaasi loomisel. EKIs viljakas töö piiblikeele uurimisel. Vt piiblikeele konkordantsi http://www.eki.ee/piibel Käsikirjade publitseerimine ja keeleline analüüs avab uusi vaatenurki eesti vaimuliku kirjakeele arengule. TÜ VAKKURis täiendatakse pidevalt eesti kirjakeele esmaesinemussõnastiku elektroonilist andmebaasi. Arendatakse ja muudetakse hõlpsamini käsitsetavaks korpuse kasutajaliidest. Huvitavate üksiknähtuste kirjeldamise juurest on jõutud autorite või teoste laiemate käsitlusteni.
annaabi.ee 
