– nõukogu). Vajadusel läkitati Roomast erinevatesse maadesse asju ajama paavsti saadikud – legaadid (lad k legatus – saadik) ning tähtsamaid kirikuelu küsimusi arutati paavsti poolt kokku kutsutud eri maade kõrgvaimulike kogunemistel – kirikukogudel. Katoliku kiriku hierarhias olid paavstist järgmised kardinalid, kes määrati sellesse ametisse eluajaks. Kardinalid valisid konklaavil pärast paavsti surma või tagasiastumist eneste hulgast uue katoliku kiriku juhi. Kiriku oli keskaja rikkaim organisatsioon, saades oma sissetulekud peamiselt kirikukümnisest (1/10 sissetulekust), mis oli seatud sisse juba Karl Suure valitsusajal (768 – 814). Lisaks sellele rikastus kirik ja arvukad kloostrid annetustest (maa, raha, väärisesemed), mida kingiti vabanemaks pattudest ning kindlustamaks pääsu paradiisi
4. PARLAMENT tänapäeva esinduskogu, kus loeb iga üksikisiku hääl KONSENSUS üksmeel DOMEEN kuninga maa ala §14 15 Katoliku kirik kõrg ja hiliskeskajal 1. katoliku kiriku langus IX X saj. - kiriku asju otsustasid ilmalikud feodaalid - vaimulike eluviis oli väga ilmalik - oli levinud SIMOONIA s. t. kõrgemate vaimulike kohtade ostmine raha eest 2. Tugev paavst Gregorius VII (XI saj.) ja tema reformid - Paavsti hakati valima kardinalide konklaavil (kardinalid valisid endi seast uue paavsti) - 1075 paavsti diktaat: investituuri (investira = ametitunnuste jagamine) teostab paavst nii kõrgvaimulikele kui ka - ilmalikele konflikt Saksa keiser Heinrich IV ja paavst Gregorius VII vahel ja nn. Canossa teekond - Wormsi kirikukogu otsus: vaimulik investituur paavstilt ilmalik investituur keisrilt 3. Mõjukas paavst Innocentius III (XII XIII saj.) - Andekas usuteoreetik - Hea diplomaat