Kolumbuse kolm karavelli Santa Maria, Pinta ja Nina. Kokku sooritas 4 merereisi. TORDESILLASE LEPING Sõlmiti portugallaste ja hispaanlaste vahel 1949 (Kolumbuse avastuste tulemusena) kaubandushuvide konflikti ennetamine Kõik 46-st meridiaanist lääne pool avastatavad maad kuulusid Hispaaniale, idapoolsed aga Portugalile. Piir fikseeriti vaid Atlandi, edaspidi tekkisid probleemida. ESIMENE ÜMBERMAAILMAREIS Kolumbuse avastusreisid andsid Hispaania konkistatooride ahnetesse kätesse küll uue maailmajao, ent peaeesmärk, uue tee leidmine ihaldatud "vürtside maale" Kagu- Aasias, jäi saavutamata. Tuli korraldada uusi retki. Suurimaks sellelaadsetest ettevõtmistest kujunes F. de Magalhaesi ekspeditsioon. 20. septembril 1519. aastal sõitis Hispaania teenistuses olev portugallane Fernao de Magalhaes (1480-1521) välja viie laevaga, pardal kokku 265 meest.
tähenduslikuks tunnistatakse see, mis on tähenduslik nende vaatepunktist." Tzvetan Todorov (19392017) ,,Ameerika vallutamine" 1982 Uurimus Ameerika avastamisest ja vallutamisest 15.16. sajandil, rõhuga vallutusele järgnenud koloniseerimisprotsessil. Kui tavaliselt on Ameerika vallutamist käsitletud esmajoones sõjalises võtmes, siis Todorovi silmis ei ole tegemist mitte niivõrd sõjalise, kuivõrd semiootilise konfliktiga. Ja konkistatooride edu tagas ülekaal informatsioonis ja selle osavas kasutamises, mitte paremad sõjajõud. Raamat analüüsib erinevaid kommunikatiivseid situatsioone 16. sajandi Ameerikas (täpsemalt Mehhikos), rõhuga kultuurilistel konfliktidel. "Mõtlen tõepoolest, et minu panus "Ameerika vallutamises" oli semiootika kaasamine ajaloo-alasesse analüüsi. Vähemalt tollal ei kasutanud ajaloolased oma töödes semiootikat ega huvitunud erinevatest kommunikatsiooni ja tõlgendusviisidest