linn riigis on 5,6 miljoni elanikuga pealinn Bogota. Bogota koordinaadid on 5º põhjalaiust ja 74º läänepikkust. Kuigi kogu Kolumbias räägitakse hispaania keelt, on maa rahvastik rassiliselt väga kirju: ligi 60% mestiitse, 20% valgeid, 15% mulatte; ülejäänud on neegrid ja indiaanlased. Bogota paikneb riigi mägedes, keskosas. Peale Bogota on veel ka teisi linnasid. Kariibi mere ääres asub Barranquilla, mägedes asuvad linnad: Medellin, Manizales, Ibague, Cali, Neiva. Hispaania konkistadoore meelitas Kolumbiasse küll kuld, kuid õige kiiresti said riigi oluliseks toodanguks puuvill, suhkruroog, kakao ja kohv. Majanduslikult on riik võrdlemisi vähe arenenud. Suurema osa riigi tuludest ongi traditsiooniliselt andnud kohvioa väljavedu- selles on ta Brasiilia järel maailmas teisel kohal. Ekspordiks kasvatatakse peale kakaooa ja suhkruroo ka banaani, tubakat ja lõikelilli. Toiduks kasvatavad kolumbialased riisi, kartulit, maniokki ja maisi. Kuigi metsa on Kolumbias
pealinn Bogota. Bogota koordinaadid on 5º põhjalaiust ja 74º läänepikkust. Kuigi kogu Kolumbias räägitakse hispaania keelt, on maa rahvastik rassiliselt väga kirju: ligi 60% mestiitse, 20% valgeid, 15% mulatte; ülejäänud on neegrid ja indiaanlased. Bogota paikneb riigi mägedes, keskosas. Peale Bogota on veel ka teisi linnasid. Kariibi mere ääres asub Barranquilla, mägedes asuvad linnad: Medellin, Manizales, Ibague, Cali, Neiva. Hispaania konkistadoore meelitas Kolumbiasse küll kuld, kuid õige kiiresti said riigi oluliseks toodanguks puuvill, suhkruroog, kakao ja kohv. Majanduslikult on riik võrdlemisi vähe arenenud. Suurema osa riigi tuludest ongi traditsiooniliselt andnud kohvioa väljavedu- selles on ta Brasiilia järel maailmas teisel kohal. Ekspordiks kasvatatakse peale kakaooa ja suhkruroo ka banaani, tubakat ja lõikelilli. Toiduks kasvatavad kolumbialased riisi, kartulit, maniokki ja maisi. Kuigi
Kokkuvõte: Maadeavastused laiendasid oluliselt eurooplaste maailmapilti. Seni olid Euroopas tuntud 3 maailmajagu: Euroopa, Aasia ja Aafrika. Nüüd täienes loetelu veel ka Ameerikaga. Viimast hakati nimetama Uueks Maailmaks. Ühtlasi said eurooplased teada, et on olemas Vaikne ookean. Nüüd osati ka maakera mõõtmeid täpsemalt hinnata. Uus Maailm avas eurooplastele uusi võimalusi. Kui selgus, et Ameerikas leidub kulda, hakkas sinna üha rohkem rikkuse- ja seikluseotsijaid ehk konkistadoore purjetama. Lühikese ajaga alistasid nad enamiku Kariibi mere saartest ja kinnitasid kanda ka Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Mis olid maadeavastuste tagajärgedeks Ameerikale? Vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse. Indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse.
Magalhaes jõudis tundmatusse ookeani, kuid kuna ilm oli seal rahulik, nimetas meremees selle Vaikseks ookeaniks. Edasi jõudsid nad Okeaania saartele, kus suri Magalhaes kokkupõrkes pärismaalastega. Laevad jätkasid teed ja 1522. aastal jõudsid nad tagasi Hispaaniasse. Koloniaalvallutuste algus Maadeavastused laiendasid Eurooplaste maailmapilti, sest nüüd oli avastatud Uus Maailm ehk Ameerika. Kui selgus, et Ameerikas leidub kulda, hakkas üha rohkem rikkuseotsijaid ehk konkistadoore purjetama sinna. Lühikese ajaga olid eurooplased vallutanud Kesk- ja Lõuna- Ameerika. Kesk-Ameerikas saadi teada, et Mehhikos, kus asus asteekide riik, leidub palju kulda. Noor hispaania aadlik Hernam Cortes läkski vallutama. Jõudnud pealinnani võtsid asteegid aadliku viisakalt vastu ja palusid ta linna, sest arvasid ta olevat jumala. Hispaanlased, aga vangistasid asteekide kuninga ja hakkasid ise riiki juhtima. See põhjustas ülestõusu, tänu millele aetakse hispaanlased linnast välja
annaabi.ee 
