tõene on ainult see väide, mille tõesuse saab Prolog programmis tuletada olemasolevatest faktidest. NB! Faktide puudumine tähendab faktide mittekehtimist so faktide puudumine ei tähenda määramatust! 4.2 Resolutsiooni meetod Resolutsioon - Horni lausete kujul oleva deduktiivse süsteemi tuletusreegel. ØValem Δ ⇒ D kehtib parajasti siis, kui tema eitus ¬ (Δ ⇒ D) ≡ Δ ∧¬ D on vasturääkiv. ØHorni lause tõestamiseks tõestatakse, et positiivse literaali eituse konjunktsioonist eeldusdisjunktidega saab tuletada vastuolu. Øst temast saab tuletada tühja disjunkti. Tühja disjunkti tuletamiseks kasutame klassikalise loogika reegli modus ponens üldistust - resolutsiooni reeglit (RR). Pärast RR iga rakendamist on saadud valemis 2 literaali vähem kui RR eeldusvalemites. Muutujat V sisaldav väide tähistab kõikide konkretiseeritud väidete hulka, kus konkretiseerimise all mõeldakse V asendamist kas konstantide või muutujaid sisaldavate termidega.
11 Näiteks f ( x1 , x2 ) = x1 x2 = x1 x2 x2 = ( x1 x2 x1 x2 x2 )( x2 x2 ) =............. · Loogikafunktsiooni kanoonilisi standardseid esitusvalemeid nimetatakse funktsiooni normaalkujudeks. · Disjunktiivne normaalkuju (DNK) on valem, mis koosneb elemantaarkonjunktsioonide disjunktsioonist. · Elemantaarkonjunktsioon koosneb argumentide ja/või nende inversioonide konjunktsioonist. · Konjunktiivne normaalkuju (KNK) on valem, mis koosneb elemantaardisjunktsioonide konjunktsioonist. · Elemantaardisjunktsioon koosneb argumentide ja/või nende inversioonide disjunktsioonist. · Iga funktsioon on esitatav DNK ja KNK kujul, kuid mitte üheselt. · Täielik DNK (TDNK) on selline DNK, kus iga elemantaarkonjunktsiooni pikkus on n (s.o. iga elementaarkonjunktsioon sisaldab funktsiooni kõiki argumente).
Loogikafunktsioon f(x1 , x2 ,..., xn ) võib olla esitatud erinevate valemite abil. Näiteks f x1 , x2 x1 x2 x1 x2 x2 x1 x2 x1 x2 x2 x2 x2 ............. Loogikafunktsiooni kanoonilisi standardseid esitusvalemeid nimetatakse funktsiooni normaalkujudeks. Disjunktiivne normaalkuju (DNK) on valem, mis koosneb elemantaarkonjunktsioonide disjunktsioonist. Elemantaarkonjunktsioon koosneb argumentide ja/või nende inversioonide konjunktsioonist. Konjunktiivne normaalkuju (KNK) on valem, mis koosneb elemantaardisjunktsioonide konjunktsioonist. Elemantaardisjunktsioon koosneb argumentide ja/või nende inversioonide disjunktsioonist. Iga funktsioon on esitatav DNK ja KNK kujul, kuid mitte üheselt. Täielik DNK (TDNK) on selline DNK, kus iga elemantaarkonjunktsiooni pikkus on n (s.o. iga elementaarkonjunktsioon sisaldab funktsiooni kõiki argumente).
Mu ämm tegi teatavaks, et see on terjer. Järelikult pole see ei taks, laika ega krants, valemina: A ⊕ B ⊕ C ⊕ D, B ⊨ ¬A & ¬C & ¬D.5 Kui väiksemas eelduses on jaatatud mitut alternatiivi, siis on süllogism kehtetu, kuna alternatiivsed väited ei saa korraga olla tõesed. Modus tollendo ponens’i puhul võib kategoorilises eelduses olla korraga mitu eitatud alternatiivi ehk siis kategooriline eeldus võib koosneda suuremas eelduses esinenud alternatiivsete väidete eituste konjunktsioonist. Kui eitatud on kõiki alternatiive, siis on süllogism mittekehtiv, sest suuremas eelduses ei saa kõik alternatiivid omada sama tõeväärtust. Süllogismi lõppjärelduseks on alternatiiv kõikide liigitavas eelduses esinenud alternatiivsete väidete vahel, mis jäid teises eelduses eitamata. Nt (presuponeerides, et mul saab olema täpselt üks koer): Mu tulevane koer on kas taks (A), terjer (B), laika (C) või krants (D). See ei saa olla ei terjer ega laika
Mu ämm tegi teatavaks, et see on terjer. Järelikult pole see ei taks, laika ega krants, valemina: A B C D, B ¬A & ¬C & ¬D.5 Kui väiksemas eelduses on jaatatud mitut alternatiivi, siis on süllogism kehtetu, kuna alternatiivsed väited ei saa korraga olla tõesed. Modus tollendo ponens'i puhul võib kategoorilises eelduses olla korraga mitu eitatud alternatiivi ehk siis kategooriline eeldus võib koosneda suuremas eelduses esinenud alternatiivsete väidete eituste konjunktsioonist. Kui eitatud on kõiki alternatiive, siis on süllogism mittekehtiv, sest suuremas eelduses ei saa kõik alternatiivid omada sama tõeväärtust. Süllogismi lõppjärelduseks on alternatiiv kõikide liigitavas eelduses esinenud alternatiivsete väidete vahel, mis jäid teises eelduses eitamata. Nt (presuponeerides, et mul saab olema täpselt üks koer): Mu tulevane koer on kas taks (A), terjer (B), laika (C) või krants (D). See ei saa olla ei terjer ega laika
annaabi.ee 
