omandab väärtuse ainult ühe argumentvektori korral, kusjuures väärtus 0 annab elementaardisjunktsiooni koosseisu muutuja otseväärtuse ning väärtus 1 annab elementaardisjunktsiooni koosseisu muutuja inversiooni. 41. Mitu erinevat täielikku disjunktiivset normaalkuju (TDNK) on igal loogikafunktsioonil? Igal loogikafunktsioonil on täpselt üks TDNK. 42. Mitu erinevat täielikku konjunktiivset normaalkuju (TKNK) on igal loogikafunktsioonil? Igal loogikafunktsioonil on täpselt üks TKNK. 43. Mitu TDNK elementaarkonjunktsiooni väärtustub 1-ks suvalise argumentvektori korral? TDNK väärtustub 1-ks nii mitme argumentvektori korral, kui palju on TDNK-s elementaarkonjunktsoone. 44. Mitu TKNK elementaardisjunktsiooni väärtustub 0-ks suvalise argumentvektori korral? TKNK väärtustub 0-ks nii mitme argumentvektori korral, kui palju on TKNK-s elementaardisjunktsioone. 45
konjunktsioonitehtega. Boole'i funktsiooni standardesituseks on tema normaalkuju. Loogikafunktsiooni normaalkuju koosneb elementaarkonjunktsioonidest (konjunktsioonitehte abil seotud otsestest või inverteeritud muutujatest, kus iga muutuja esineb vaid üks kord). Kui loogikafunktsioon on esitatud elementaarkonjunktsioonide disjunktsioonina, nimetatakse esitusviisi funktsiooni disjunktiivseks normaalkujuks (DNK). Vähem kasutatakse loogikafunktsiooni konjunktiivset normaalkuju (KNK), mil funktsioon esitatakse elementaardisjunktsioonide konjunktsioonina. Kui funktsiooni disjunktiivse normaalkuju iga elementaarkonjunktsioon sisaldab kõiki muutujaid, nimetatakse funktsiooni esitusviisi tema täielikuks disjunktiivseks normaalkujuks (TDNK). Täielikku disjunktiivset normaalkuju on hõlpus leida loogikafunktsiooni oleku- ehk tõeväärtustabelist. 4 Loogikaelemendid Dioodelement VÕI
Boole'i funktsiooni standardesituseks on tema normaalkuju. Loogikafunktsiooni normaalkuju koosneb elementaarkonjunktsioonidest (konjunktsioonitehte abil seotud otsestest või inverteeritud muutujatest, kus iga muutuja esineb vaid üks kord). Kui loogikafunktsioon on esitatud elementaarkonjunktsioonide disjunktsioonina, nimetatakse esitusviisi funktsiooni disjunktiivseks normaalkujuks (DNK). Vähem kasutatakse loogikafunktsiooni konjunktiivset normaalkuju (KNK), mil funktsioon esitatakse elementaardisjunktsioonide konjunktsioonina. Kui funktsiooni disjunktiivse normaalkuju iga elementaarkonjunktsioon sisaldab kõiki muutujaid, nimetatakse funktsiooni esitusviisi tema täielikuks disjunktiivseks normaalkujuks (TDNK). Täielikku disjunktiivset normaalkuju on hõlpus leida loogikafunktsiooni oleku- ehk tõeväärtustabelist. 1.2.3. Loogikalülituste süntees ja minimeerimine
annaabi.ee 
