konjunkte, mis võivad olla tõesed, ehk siis kooskõlalisi väidetesüsteeme. On kolm võimalust: kui tõene on esimene väide, siis peavad olema tõesed teise väite eitus ja kolmanda väite eitus {Ap; ¬¬Tp; ¬¬Ks}; kui tõene on teine väide, siis peavad tõesed olema esimese väite eitus ja kolmanda väite eitus {¬Ap; ¬Tp; ¬¬Ks}; kui tõene on kolmas väide, siis peavad tõesed olema esimese väite eitus ja teise väite eitus {¬Ap; ¬¬Tp; ¬Ks}. Neist moodustatud kolme konjunktiga konstrueerime valemi disjunktiivsel normaalkujul: Ap& ¬¬Tp& ¬¬Ks ∨ ¬Ap& ¬Tp& ¬¬Ks ∨ ¬Ap& ¬¬Tp& ¬Ks = Ap& Tp& Ks ∨ ¬Ap& ¬Tp& Ks ∨ ¬Ap& Tp& ¬Ks ⇒As & Tp & Kr. Esimene konjunkt ei sobi ülesande tingimustega, sest kahe neiu juuksed ei saanud olla punased. Samuti ei sobi teine, sest mitte ühegi neiu pea ei ole selles variandis punane. Kolmas sobib: Tiia pea oli punane, Kadi pea ei olnud sinine ega saanud olla punane, seega oli Kadi
konjunkte, mis võivad olla tõesed, ehk siis kooskõlalisi väidetesüsteeme. On kolm võimalust: kui tõene on esimene väide, siis peavad olema tõesed teise väite eitus ja kolmanda väite eitus {Ap; ¬¬Tp; ¬¬Ks}; kui tõene on teine väide, siis peavad tõesed olema esimese väite eitus ja kolmanda väite eitus {¬Ap; ¬Tp; ¬¬Ks}; kui tõene on kolmas väide, siis peavad tõesed olema esimese väite eitus ja teise väite eitus {¬Ap; ¬¬Tp; ¬Ks}. Neist moodustatud kolme konjunktiga konstrueerime valemi disjunktiivsel normaalkujul: Ap & ¬¬Tp & ¬¬Ks ¬Ap & ¬Tp & ¬¬Ks ¬Ap & ¬¬Tp & ¬Ks = Ap & Tp & Ks ¬Ap & ¬Tp & Ks ¬Ap & Tp & ¬Ks As & Tp & Kr. Esimene konjunkt ei sobi ülesande tingimustega, sest kahe neiu juuksed ei saanud olla punased. Samuti ei sobi teine, sest mitte ühegi neiu pea ei ole selles variandis punane. Kolmas sobib: Tiia pea oli punane, Kadi pea ei olnud sinine ega saanud olla punane, seega oli Kadi
annaabi.ee 
