Väidetesüsteem {M1 ∨ M2 ; A1 ∨ A3 ; K2 ∨ K3} koos lisatingimusega ei tohi olla vastuolu, ning me otsime juhtumeid, mis tõestavad uuritava väidetesüsteemi kooskõlalisust arvestades ka lisatingimust. Viime valemi disjunktiivsele normaalkujule, kasutades distributiivsust: (M1 ∨ M2) & (A1 ∨ A3) & (K2 ∨ K3) ≡ M1 & A1 & K2 ∨ M1 & A1 & K3 ∨ M1 & A3 & K2 ∨ M1 & A3 & K3 ∨ M2 & A1 & K2 ∨ M2 & A1 & K3 ∨ M2 & A3 & K2 ∨ M2 & A3 & K3 ≡ M1 & A3 & K2 ∨ M2 & A1 & K3. Konjunkte on võimalik ühekaupa analüüsida, kasutades ülesande lisatingimust. Need konjunktid, mis on samaselt väärad või lähevad vastuollu ülesande tingimustega, on väärad ega muuda kogu disjunktsiooni tõeväärtust (vt taandamise reegel 15). Jääb kaks konjunkti, 19 mis vastavad ülesande tingimustele. Korraga nad tõesed olla ei saa, kuid kumbki omaette kirjeldab üht võimalust, mille puhul on kõik ülesandes esitatud väidetesüsteemi väited tõesed.
konjunktsioon peab olema tõene. Väidetesüsteem {M1 M2 ; A1 A3 ; K2 K3} koos lisatingimusega ei tohi olla vastuolu, ning me otsime juhtumeid, mis tõestavad uuritava väidetesüsteemi kooskõlalisust arvestades ka lisatingimust. Viime valemi disjunktiivsele normaalkujule, kasutades distributiivsust: (M1 M2) & (A1 A3) & (K2 K3) M1 & A1 & K2 M1 & A1 & K3 M1 & A3 & K2 M1 & A3 & K3 M2 & A1 & K2 M2 & A1 & K3 M2 & A3 & K2 M2 & A3 & K3 M1 & A3 & K2 M2 & A1 & K3. Konjunkte on võimalik ühekaupa analüüsida, kasutades ülesande lisatingimust. Need konjunktid, mis on samaselt väärad või lähevad vastuollu ülesande tingimustega, on väärad ega muuda kogu disjunktsiooni tõeväärtust (vt taandamise reegel 15). Jääb kaks konjunkti, 19 mis vastavad ülesande tingimustele. Korraga nad tõesed olla ei saa, kuid kumbki omaette