(asesõnad), adpositsioonid (kaassõnad) Pane õigesse lahtrisse: eile, tegema, mina, üks, maja, tohoh!, ilus, ning, taga Muutuvad sõnad Muutumatud sõnad Verbid (tegusõnad) tegema Adverbid (määrsõnad) eile Substantiivid (nimisõnad) maja Interjektsioonid (hüüdsõnad) tohoh! Adjectiivid (omadussõnad) ilus Konjuktsioonid (sidesõnad) ning Numeraalid (arvsõnad) üks Adpositsioonid (kaassõnad) taga Pronomeenid (asesõnad) mina LEKSIKAALNE JA GRAMMATILINE TÄHENDUS. Mis on sõna ilusatele leksikaalne ja mis on grammatiline tähendus? Grammatiline on ilusa (om)+te (mitmuse tunnus) +le (lõpp), leksikaalne on kaunis. MORFOLOOGIA PÕHITERMINID sõna, sõnavorm, sõne, morfeem, morf.
väärtustustel, mis vastavad normaalkuju liikmetele o X111 & ... & Xn1n X121 & ... & Xn2n ... X1m1 & ... & Xnmn on tõene väärtustustel (11, ..., 1n), (21, ..., 2n), ..., (m1, ..., mn) ja väär kõigil ülejäänud väärtustustel o TDNK-le viimine: Koostame valemi põhjal tõeväärtustabeli Vaatame vaid neid ridu, mil valem on tõene Koostame konjuktsioonid ridadele vastavatest elementide tõeväärtustest (nt kui X=t, Y=t ja Z=v, siis saame X&Y&¬Z) Ühendame saadud konjuktsioonid ühiseks disjunktsiooniks o TDNK-le viimise algoritm: Elimineerida implikatsioonid ja ekvivalentsid Viia eitused vahetult lausemuutujate ette (st konjunktsioonide ja disjunktsioonide sisse) Korrutada disjunktsioonid läbi (distributiivsuse seaduse abil)
5/2.5] 6.0 y4 = (t3 + t5 + t7)’ [2.0/2.0] 6.0 Elemendid: 4 x NOT, 7 x 2-AND, 1 x 3-AND, 1 x 2-OR, 2 x 3-OR 2 x 3-NOR. Kokku: 17 elementi, suurus: 4 * 1.5 + 7 * 2.0 + 1 * 2.5 + 1 * 2.0 + 1 * 2.5 + 1* 2.0 + 1 * 2.0 + 1 * 2.5 = 33.5 Kriitiline tee 8.5 Alternatiivsel juhul on kokku 21 elementi, suurus 40.5 ja kriitiline tee 8.0, kuid seda varianti ei kasutata. Ühiste alamavaldiste otsimine Ühised alamavaldised – ühised tuumad = mittetriviaalsed, ühised konjuktsioonid = triviaalsed. Tuumade leidmisel on näidatud ainult tuumadeni viivad jagajaid ja jagatised. Lisaks on võimalusel ka tuuma minimeeritud ja/või hinnatud realiseerimiseks kasutatavaid elemente. y1’ = x2’x3 x4 + x2 x3’+ x2 x4’ + x1’x4’ /x2 --> x3’+ x4’ /x4’ --> x2 + x1’ y2 = x3’x4’ + x2’x3 x4 + x1’x2’ + x1’x4’ /x1’ --> x2’ + x4’ /x2’ --> x3 x4 + x1’ /x4’ --> x3’ + x1’ y3 = x1’x3 + x1x3’+ x2x3’ /x3’ --> x1 + x2
Seejärel hakati edasi jaotama noomeneid e käändsõnu. Kõigepealt eraldati substantsi e iseseisvat olendit, eset või nähtust väljendavad substantiivid e nimisõnad (edaspidi objektid). Sõnaliigid II Siis eraldati objektide omadusi tähistavad epiteedid e adjektiivid. Noomenite klassist viidi täielikult välja interjektsioonid ja adverbid. Loogilisi suhteid väljendavad sõnad jagati neljaks: prepositsioonid (e eessõnad), konjuktsioonid (e sidesõnad), pronoomenid (e asesõnad) ja artiklid. Sõnade liigitamisel on kasutatud alati kolme liiki kriteeriume: sõnade muutmist sõnade omatähendust süntaktilist funktsiooni. Need kriteeriumid on oma põhiolemuselt erinevad, kui rõhutada enam ühte või teist, saab mõnevõrra erineva liigituse. Eesti keele tänapäeva sõnaliigikäsitelu esmaaluseks on sõnamuutmine, nt noomenid käänduvad, (deklineeruvad) verbid muutuvad ajas ja
võtvateks punktideks tõusupunkti või MC-d. TÕUSUPUNKT (Ascendant, ASC, AC) Peamised põhimõtted: minapilt, ümbruskond, reaktsioon ümbritsevale maailmale, teadlikkus. Tõusumärk on piir 12.maja ja 1.maja vahel. Kui see võtab vastu kontakti, eriti konjuktsiooni, siis heidab 1.maja valgust millelegi varjatule, saabub teadlikkus, tuleb olukorra parem mõistmine. See võib olla pidurdav või inspireeriv, sõltuvalt asjasse puutuvast planeedist. Nende kontaktide puhul, mis ei ole konjuktsioonid, tunnetab või tunneb inimene, et teda ümbritsev keskkond, või see kuidas inimene reageerib keskkonnale, on muutumiste surve all. LANGUSPUNKT (Descendant, DSC, DC) Peamised põhimõtted: püsivad suhted Igasugused konjuktsiooni loodud kontaktid toovad esile küsimusi suhetes, olgu need siis abielusuhted, ärisuhted või juriidilised suhted, näiteks kohtus arutatavad juhtumid (näiteks: kohtuvaidlus Smith vs Jones loob nende vahel juriidilise suhte), või vastastikku
annaabi.ee 
