Keskmine annus 300-600 mg Inhibeerib COX-1 ja COX-2, takistades PG-de sünteesi (valu- ja palavikuvastane toime) Kõrge annus 4-6 grammi Inhibeerib COX-2 ja pärsib T-lümfotsüüte, inhibeerib põletikurakkude kemotaksist Aspiriini metabolism Imendumine: maost, peensoolest Hüdrolüüsub äädikhappeks ja salitsülaadiks Jaotumine: ühtlane kogu kehas, seondub plasmavalkudega 90% Metablism: maksas, konjugeeritakse glütsiini ja glükuroonhappega Läbib platsenta, eritub rinnapiima Poolväärtusaeg madalas doosis 2 h, kõrges doosis 30 h Uriini alkaliseerivad ained (nt antatsiidid) suurendavad oluliselt metaboliseerumata aspiriini eritumist neerude kaudu Eliminatsioonikineetika on indiviiditi väga varieeruv Aspiriini metabolism Aspiriini võimalikud kõrvaltoimed Seedetrakti kõrvaltoimed otsene ärritus (hape), erosioonid Vastunäidustatud lastel viirusnakkuse korral Reye sndr oht
ATP sõltuvas reaktsioonis. Tiamiinpürofosfaat on vajalik teatud dekarboksüleerimisreaktsioonides, muuhulgas püruvaadi dehüdrogenaasi kompleksi ja temaga sarnaste ensüümkomplekside reaktsioonides. Vitamiin B5 (pantoteenhape) Pantoteenhape on koensüümi A (CoA) ja rasvhappe süntaasi atsüüli kandva valgu prosteetilise rühma prekursor. Kofaktori aktiivse vormi süntees algab peptiidsideme moodustamise teel tsüsteiiniga, mille jääk järgnevalt dekarboksüleeritakse. Edasi konjugeeritakse tekkinud ühendiga ülejäänud koensüümi osa. Pantoteenhappest moodustatud koensüümid funktsioneerivad atsüüli kandjatena mitmesugustes metabolismi reaktsioonides, sealhulgas TCA tsüklis, rasvhapete oksüdatsioonil ja rasvhapete sünteesil. CoA funktsioneerimisel on oluline SH rühm, mida kasutatakse atsüüli sidumiseks. Molekuli ülejäänud struktuur on erinevaid determinante sisaldav osa, mis on vajalik spetsiifilise kompleksi moodutamiseks mitmesuguste ensüümidega
annaabi.ee 
