4. nädalal, käib seal ka viinamarjade töötlemine ning veini kääritamine. Järgnev destillatsiooniperiood, mille algus pole reglementeeritud, käivitub tavaliselt novembris ning peab olema lõppenud hiljemalt 31. märtsiks. Destilleerimine toimub traditsioonilisel viisil padadestillaatorites. Esimesel korral saadav eaux-de-vie ehk brouillis on 2830% alkoholisisaldusega toorpiiritus. Peale teist destilleerimist, mida nimetatakse bonne chauffe, eraldatakse sellest konjakipiirituse parimate omadustega südamik ehk nn coeur, mille alkoholisisaldus on 6872%. Järgneb vähemalt kaks aastat vältav laagerdumine tammevaatides. Enamasti on vaadid Limousini, vahel ka Troncais'i või Allier'i päritolu. Tammepuit, mille eripäraks on poorsus ja kõrge tanniinisisaldus, võimaldab ajal korrigeerida konjakipiirituse maitset, värvi ning alkoholisisaldust, ülejäänu eest kannab hoolt tilluke keldriõhust ning konjakist elatuv bakterseen torula compniacensis Richon
maitseomadustega konjakid. Viinamarjakasvanduste hektari hind kigub väga palju vastavalt sellele, millises eelnimetatud piirkonnas see asub. Loomulikult on kige hinnatumad ja kallimad Grande Champage's asetsevad kasvandused, seda peamiselt just tänu klimaatilistele tingimustele. Konjaki vanus ja markeeringud Enamus toodetavatest konjakitest on segukonjakid, nende kokku segamiseks kasutatakse erineva vanusega konjakipiiritust (eaux-de-vie). Konjakipiirituse vanuseks loetakse tema tünnis laagerdumise aega. Paljud tootjad valavad n.ö. toorkonjaki peale teatud laagerdumisaega tünnidest välja spetsiaalsetesse mahutitesse (üldjuhul klaasist), et omada piisavalt tagavarasid, mida tulevikus pudelisse villida. Kuna konjaki laagerdumine lõpeb koheselt peale tünnist välja valamist, ei arvestata tema edasist ladustamist enam tema vanuse hulka. Igal konjakipudeli etiketil on markeering, mis vastab antud konjaki valmistamisel
annaabi.ee 
