4) Juriidiline argumentatsioon on tänapäeva riikluse tingimustes teatud osas kontrollitav ja kritiseeritav nii legislatiivse kui täidesaatva võimu poolt. Mitte iga riiklik ühiskond, mis ennast õigusriigina defineerib, pole tegelikkuses õigusriik. Võimudel lahusus võimaldab juriidilist argumentatsiooni nii kontrollida kui ka kritiseerida. Näitena parlamendis toimuvad vaidused ja kohtuastmete mitmeastmelisus. Toodud piirid iseloomustavad juriidilise argumentatsiooni ,,mänguruumi" koninentaal-euroopa õigusruumis, õigusteaduse seisukohalt ei oma need aga siduvat tähendust. Õigusteadus on internatsionaalne teadus ja pole õiguskultuuri, kus puuduks JAT. 2.2. Juriidilise argumentatsiooni teooria struktuur Juriidilisest argumentatsioonist saab ratsionaalselt rääkida siis, kui ühiskonnas on õigusnormid kui üldise iseloomuga käitumismastaabid. Eriti aktuaalseks muutub küsimus juriidilisest argumentatsioonist siis, kui on toimunud sotsiaalne konflikt.
ühiskondlikust kontekstist. Juriidiline otsustamisprotsess ja juriidiline argumenteerimine on üldise otsustamisprotsessi ja üldise argumenteerimise juhud, juriidiline diskurss (p 2) on üldise diskursi erijuht. 4) Juriidiline argumentatsioon on praegusaja riikluse tingimustes teatud ulatuses kontrollitav ja kritiseeritav legislatiiv- ja täidesaatva võimu poolt. Toodud piirid iseloomustavad juriidilise argumentatsiooni „mänguruumi“ koninentaal- Euroopa õigusruumis, õigusteaduse seisukohalt ei oma need aga siduvat tähendust. Õigusteadus on internatsionaalne teadus ja pole õiguskultuuri, kus puuduks JAT. Õigusest olemas olevad erinevad ettekujutused ja uurimisviiside erinevused võivad teadusliku tunnetuse viia erinevatele tulemustele. 2.2. Juriidilise argumentatsiooni teooria struktuur Juriidilisest argumentatsioonist saab ratsionaalselt rääkida siis, kui ühiskonnas on õigusnormid kui üldise iseloomuga käitumismastaabid
annaabi.ee 
