persons). NSVL nõudis kõikide pagulaste tagasisaatmist kodumaale (u. 1% tuli tagasi, näit. A.Kurtna-ähvardati perekond Siberisse saata, tuli tagasi ja saadeti ikka Siberisse). 23.okt 1945 andis Rootsi välja 167 baltlast, kes olid Saksa vägedes sõdinud (Kuramaal jm). Osa otsustas endal elu võtta. Venelastele anti välja 146 ellujäänut. 1947 laagritest massiline väljaränne USA-sse, Kanadasse, Austraaliasse kujunesid suured baltlaste kolooniad. USA-s sagenesid kongresmenide järelpärimised balti riikide saatuse kohta. USA teatas järjekindlalt oma annektsiooni mittetunnustamise poliitikast. Inglismaa ja Rootsi loovutasid Venemaale Balti riikide kulla Pingelõdvendusperiood tegi pagulastele muret. Pagulasorganisatsioonid protestisid lõppakti allakirjutamise eel lääneriikide kavatsuste vastu tingimusteta tunnustada Euroopa sõjajärgsete piiride puutumatust. USA president G.Ford (1974-1977) kõneles pagulasorg-dele, et USA ei tunnusta kunagi Leedu,
Üheks peamiseks välise lobitöö vormiks on rohujuuretasandi tegevus, mida võib nimetada ka tavakodanike surveks. Rohujuuretasandi tegevuse kaudu üritavad huvigrupid võimulolijaid veenda selles, et poliitiline positsioon, mida nad esindavad, omab ühiskonnas ka laiemat toetust. Näiteks korraldavad huvigruppide aktiivsemad liikmed kirjade/e-mailide kirjutamise ja telefonikõnede tegemise aktsioone, pälvimaks poliitikakujundatae tähelepanu, nad organiseerivad tavakodanike ja kongresmenide silmast-silma kohtumisi ning aitavad läbi viia meeleavaldusi ning avalikke proteste. Tubliks näiteks huvigrupist, kes kasutab paljuski just rohujuuretasandi tegevusi, on Ameerika Pensionäride Liit, mille liikmetelt kongresmenid saavad rohkem e-kirju kui ühegi teise huvirühma esindajatelt. (Gitelson jt, 1996, lk. 184; Patterson, 2013, p. 235) Rohujuuretasandi tegevuste kõrval üritavad huvigrupid oma eesmärkide saavutamiseks mõjutada ka avalikku arvamust
annaabi.ee 
