1884-1885 toimus Berliini konverents, kus Aafrikat otseselt veel ära ei jagatud! Siiski, sealt võtsid osa 13 kõige olulisemat riiki, ei osalenud aga USA. Ei lepitud kokku mitte Aafrika jagamises, vaid printsiipides mis juhtudel mingil riigil võiks olla õigus mingile Aafrika osale. Ainuke otseselt jagatud territroorium oli Leopold II'le, Belgia kuningale, antud Kongo (erakolooniaks). Lepiti kokku ka see, et orjakaubanduse enam ei tegeleta. Ehkki tegelikult just Leopold II hakkas Kongos kongolaste orjatööjõudu ära kasutama... Ehkki Berliini konverents toimus Saksamaal, Saksamaa tegelikult Aafrika jagamisest suurt osa ei võtnud Bismarck polnud huvitatud koloniaalpoliitikast, teda huvitasid võimusuhted Euroopas. Alguses Bismarck küll andis loa sellisele koloniaalhullule Carl Petersile, kes 1880ndate alguses vaimustus Briti koloniaalsest ideoloogiast. Asutas Berliinis 1880ndate algul Saksa kolonisatsiooni seltsi, rajas 1885 Saksa Ida-Aafrika kompanii.
Kongo riik Kongol tekkisid 16. saj tihedad sidemed Portugaliga. 1482. a jõudis sinna esimene portugallane, 1494. a võeti ette ka ekspeditsioone. Eurooplaste kohtumine Kongo valitsejaga oli heatahtlik ja küllaltki sõbraliku vastuvõtmisega. Põhjuseks võib olla, et suulise pärimus, sest enamik aafriklasi polnud näinud valget inimest ja folklooris oli ettekujutus, et inimesed surnute maailmas on valget värvi ja surnute maailma ümbritseb vesi. Seega võis kongolaste arvates eurooplaste näol olla tegu surnud esivanematega, keda kardeti. Kui eurooplased kasutasid saabudes ka tulirelvi, siis neid peeti välgulöökideks. Kongo õitseng sai aga 13.-14. sajandisse. Esimene ristitud Kongo valitseja oli Afonso I (1506-1543) poolt. Tema valitsusaega jäi ulatuslik ristiusustamine, sellest alates eksisteerivad ka kirjalikud allikad – Afonso kirjad Portugali kuningale Ristiusu juurdumine aitas kaasa haridusele ning kirikute loomisele ja misjonikoolidele