ole õhuga reponeerimine lubatud perforatsiooniohu tõttu! Kirurgiline ravi: laparotoomia järel reponeeritakse invagineerunud sool. Nekroosi korral tuleb nekrotiseerunud sool resetseerida ja rajada anastomoos. Kui on tegemist invaginatsiooniga, kus juhtpunktiks on Meckeli divertiikul, polüüp vms, tuleb see kindlasti eemaldada. Enamasti teostatakse selle operatsiooni käigus ka appendectomia. Püülorostenoos Püülorostenoos on imikueale iseloomulik kirurgilist ravi vajav haigestumine. Kongenitaalset püülorostenoosi esineb 1,5--4 juhtu 1000 vastsündinu kohta, seejuures poistel neli korda sagedamini. Parim diagnostiline võte püülorostenoosi kahtluse korral on UH-uuring. Diagnoosi kinnitab püüloruse seina paksus üle 3mm, kitsenenud püüloruse kanali pikkus üle 15mm ja tihenenud paksu mukooskihi olemasolu. UH-uuringu sensitiivsus on 97% ja spetsiifilisus 100%. Püülorostenoosi ravi on kirurgiline ekstramukoosne püüloromüotoomia. Malrotatsioon
Närvisüsteemi haaratuse puhul polüneuriit, müeliit, lümfoidsüsteemist mononukleoosisündroom ja post-transfusioonisündroom, kahe eelmise komplikatsioonina kardiit või hepatiit; silmi, kopse, soolikat ei mõjuta. Reinfektsiooni reaktiveerumine – tavaliselt asümptomaatiline, v.a. immuunpuudulikel. Vastsündinutel: kurtus, aju kaltsifitseerumine, mikrotsefaalia, vaimne mahajäämus. Perinataalne, postnataalne infektsioon tavaliselt asümptomaatiline. Kongenitaalset määratakse süljest või uriinist 3 nädala jooksul sünnijärgselt. Immuunsupresseeritutel peamine väljendus: dissemineerunud raske haigus. Silmad: koorioretiniit, kopsud: pneumoonia, pneumoniit; GI: ösofagiit, koliit; NS: meningiit, entsefaliit, müeliit; lümfoidsüsteem: leukopeenia, lümfotsütoos, suurtest organitest hepatiit. Immuunkompetentsetel sageli lümfadenopaatia (kui pole EBV, kahtlusta CMV). Diagnostika.
annaabi.ee 
