Mandrijää hakkas taanduma u. 12 000-10 500a eKr Jää sulamisest tekkis alguses Antsülusjärv ja siis alles Littorina meri; Inimasustuse algus: Rootsi -> 12 aastatuhat eKr; Taani -> 13 aastatuhat eKr; Norra -> 10 aastatuhat eKr; Soome -> 9 aastatuhat eKr; Põhjamaade mesoliitikum Esimesed inimasukad olid lõuna poolt tulnud kütid ja korilased; Maglemose kultuur 9.-7. Aastatuhat eKr; Hakati inimesi maha matma; Kongemose kultuur Taani; 6. Aastatuhat eKr; Ertebølle kultuur 6.-4.aastatuhat eKr; Taani; Tunnuseks kivikirved; Omane on kökenmöding -> toidujäänuste hunnik, kus hulgaliselt leidub söödavate tigude kodasid; Suomusjärvi kultuur Soome vanim arheoloogiline kultuur 7.-4- aastatuhat eKr; Neoliitikum 4. Aastatuhat eKr -> keraamika algus; Massiline sisseränne põhjamaadesse; Hakkab kujunema paikne asustus; Lehtpeekrite kultuur 4
Muistised vaid sisemaal, ilmselt suveasulad. Mõned asulakohad võisid olla juba püsiasulad, enamik inimesi siiski rändleva eluviisiga. Suurem osa asulatest paiknes jõgede ja järvede kallastel. Kütiti ürghirvi, metskitsi, kodustatud oli koer. Tööriistadeks teravaservalised mikroliidid. Palju ka suuremaid kiviriistu e makroliite (nt laastkirved). Rohkesti mitut tüüpi nooleotsi. Palju luust õngekonkse. Sarvest ja luust ahingu-, oda ja nooleotsad. Leiukohad: Store Åmos, Holmegård. Kongemose kultuur (u 60005200 eKr). Mesoliitiliste küttide-korilaste kultuur, hõlmas Lõuna-Skandinaaviat. Iseloomulikud on pikad tulekivilaastud. Laastudest nooleotsad, kõõvitsad, puurid jm. Asulakohti rohkem, paiknesid harilikult veekogu rannal. Tähtis oli kalapüük, kütiti hirve, põtra. Põhjamaades dateeritakse mesoliitikumi lõppu erinevalt. Viimaseks mesoliitiliseks, esimeseks neoliitiliseks kultuuriks on Kongemosele järgnenud Ertebølle kultuur. Ertebølle kultuur (u 54004000 eKr)
annaabi.ee 
