mis tegelevad üksikjuhtumitega. Samas võiks mõistet suured narratiivid positiivses tähenduses püüda kasutada just puhtkirjanduslike, üksikule keskenduvate ja üksnes esteetiliste taotlustega tekstide kohta. Teoreetilised tekstid. 20. sajandi juudi kirjanikke Kristlasi, juute ja muhameedlasi nimetavad religioonidevahelise dialoogi otsijad sageli üheskoos raamaturahvaiks. Muidugi on pühad raamatud olemas ka hinduistidel, zoroastrianistidel, budistidel, taoistidel, konfutsianistidel ja teiselgi iidsetel uskudel. Eelnimetatud kolme ühendab aga see, et pühakirja alusmaterjal on neil sama – kristlaste Piibel kätkeb juudiusu alustekstid tervikuna, aga ka Koraan on tegelikult otsene väitlus Vana Testamendiga. 20. sajandi kirjanike hulgas on erakordselt palju juudi päritolu isikuid. Näiteks Marcel Proust ja Franz Kafka. Neid kahte nähakse aga vist liiga suure ja liiga erilisena, et nende rahvuslikku tagapõhja nende puhul eriti oluliseks saaks pidada
Usutunnistuselt olid mongolid Tiibeti budismi pooldajad. Üks tiibeti munk hiina patriarhiks. Kui Songi ajal budismi roll vähenes, siis mongolite ajal budism jälle parandas oma positsiooni. Muidugi tekkis see L-Hiina haritlaste seas pingeid. Ei eitanud seda aga ei arvanud, et see peaks riigi asjades olulisel kohal olema. Konfutsianismi mongolid ei soosinud. Hubilai ei osanud hiina keelt ja ei saanud tekstidest aru, ei tahtnud või ei osanud hiina keelde tõlkida. Konfutsianistidel parem oskus riikliku süsteemi üles ehitada. Mongolid ise tahtsid oma algupärast šamanistliku usku hoida, aga ei levitanud seda hiinlaste seas. Üldiselt Yuan erilise usuvabaduse poolest tuntud. Nt Mongolite valitsemise alguses korraldati avalikke debatte, kus kahe konkureeriva maailmavaate vahel oli võimalik ennast näidata paremast küljest. 4. Vastasseis õukonnas Mingi dünastia ajal Eunuhhid ja õpetlasametnikud oli omavahel olid tugevas vastasseisus. MIks? millest oli tingitud?
annaabi.ee 
