”kulgu”. Laiemas mõttes aga võib see tähendada ka ”meetodit, põhimõtet või õpetust”. Hiinlaste meelest on tao mingit laadi jumalik tahe või seaduspärasus, mis reguleerib kõike olemasolevat. Teisisõnu öeldes ei uskunud nad mitte Jumalasse, kes on loonud universumi ja juhib seda, vaid saatusse, taeva tahtesse või lihtsalt taevasse endasse kui kõige põhjusesse. Millised näevad välja taoistid? Õpetuse alused Konfutsianismile vastupidiselt ei väärtusta taoism sotsiaalseid voorusi ega terve mõistuse ja mõõdukusega juhitud tasakaalustatud ühiskonda. Vägivalda eitatakse, sest see toob endaga kaasa vaid kahju ja hävingut. Dao`ga ühinemisele ei vii õppimine, vaid sisemine intuitsioon. Taoism keskendub üksikisiku suhtele maailmaga. Kui inimene on meditatsiooni abil muutunud Dao sarnaseks ehk saavutanud ühtsuse
raske piire tõmmata, siis on taoismi kui religiooni järgijate arvu raske määrata. Eriti palju taoiste elab Taiwanil. Hieroglüüf, mis tähistab sõna dao. 3 Õpetuse alused Algselt ei räägitud taoismis jumalustest ega vaimudest. Eluväliseid sündmusi peeti teisejärguliseks. Vastupidi konfutsianismile ei väärtusta taoism sotsiaalseid voorusi ega terve mõistuse ja mõõdukusega juhitud tasakaalustatud ühiskonda. Vägivalda eitatakse, sest see toob endaga kaasa vaid kahju ja hävingut. Ühinemisele Dao`ga ei vii õppimine, vaid hoopis sisemine intuitsioon. Kui inimene on saavutanud meditatsiooni abil ühtsuse Dao`ga ehk on muutunud Dao sarnaseks, siis on ta vooruslik, sisemiselt tugev. Ta kiirgab oma
,,Iidsete õpetus" ehk theravaada ehk hinajaana (väike vanker) jääb kõige usutavamaks Buddha suulisele õpetusele ja tema isikule. Mahajaana (suur vanker) moodustub filosoofilisest ja teoloogilisest pulbitsemisest, võttes omaks arvukad pühad isikud (bodhishattva), kelle poole suunatud jumalakartlikud kultused. See levib loode suunas, jõudes Kesk Aasiasse ja V sajandi alguses Hiinasse, kus budism ei vastandu põhiliselt ei taoismile ega konfutsianismile. Jõudnud järgmisel sajandil Koreasse ja seejärel Jaapanisse, tekib temas arvukaid koolkondi, millest kõige tuntum Euroopas on zen, mis põhineb istudes mediteerimisel. Tiibetis, kuhu budism jõudis VII sajandil, kujunes välja originaalne vorm, vadzrajaana ehk teemantvanker, milles samanismiga segunevad tantrismi mõjud, esoteeriline õpetus, mida antai edasi õpetajalt õpilasele. Vaimulikud ülemad, kes valitsevad Tiibetis alates XI
5–3 sajandil Zhanguo ehk võitlevate riikide periood – võitlus Hiina riikide ja riigikeste vahel oli eriti äge. Sel perioodil tekkis Konfutsiuse õpetus (‘Vesteid ja vestlusi’), mille üheks õpetuslikuks eesmärgiks oli taastada Zhou reaalne võim, so muuta Hiina ühtseks impeeriumiks. Samal 10 ajal tekkis taoism, mis vastandina konfutsianismile eelistab paljudes sõltumatutest pisiriikidest (küladest isegi) koosnevat süsteemi. 221 eKr ühendas Hiina ala Qini riigi valitseja Shi Huangdi , kes kuulutas end esimseks keisriks. Koos oma nõuniku Li Si-ga lõi ta legismile toetudes rangelt tsentraliseeritud ja hierarhilise riigi, ühtlustas mõõtude ja maksude süsteemi. Samas oli vaenulik haritlaste vastu, põletas raamatuid. Rahva rõhumine – ülestõusud. 206 tuli võimule Hani dünastia (talurahvaülestõus tagajärjel)
annaabi.ee 
