all (see ei tähenda, et nad sirged oleksid) ning objektide kuju ei moonutata. Säilib lõpmata väikeste kujundite sarnasus ja pikkuste mõõtkavad punktis ei olene joone suunast. Ekvivalentsed - õigepindsed projektsioonid, kus pindalade suhe kaardil võrdub vastavate pindalade suhtega maaellipsoidil. Konventsionaalsed – sobedad projektsioonid, kus moonutuvad nii pikkused, pindalad kui nurgad, kuid näiteks pindalad moonutuvad vähem kui konformsetes projektsioonides ja nurgad ning pikkuste mõõtkavad moonutuvad vähem kui ekvivaletnsetes projektsioonides. Siia alla kuuluvad ka: Ekvidistantsed projektsioonid – õigepikkuselised. Projektsioon on pikkusmoonutusteta kui projektsiooni keskpunktist suvalisse punkti kaardil tõmmatud jooned on õige pikkusega. Mõõtkava on ühel peasuunal konstantne. Õigenurksed projektsioonid – projektsioon ei põhjusta suunamoonutusi, kui asimuudid jäävad õigeks kõikides suundades. 15
moonutused. b. Ekvivalentsed projektsioonid. Nende puhul säilib kujundite pindalade suhe Maa pinnal ja projektsioonis, sama kehtib ka lõplike mõõdetega kujundite puhul, kusjuures p=ab=mn sin i = k, teoreetilistes arvutustes enamasti k=1. c. Konventsionaalsed projektsioonid. Nendes projektsioonides moonduvad nii pikkused, pindalad kui ka nurgad, kuid näiteks pindalad moonduvad vähem kui konformsetes projektsioonides ja nurgad ning pikkuste mõõtkavad moonduvad vähem kui ekvivalentsetes projektsioonides. Konventsionaalsete hulka kuuluvad ka ekvidistantsed projektsioonid, kus mõõtkava ühel peasuunal on konstantne ja enamasti võrdub ühega, s.t kas a=1 või b=1. Seega, p=a või p=b ja nurkade moonutused väljenduvad valemiga või 15