eraldada koonduvast valgusest väike osa, mis moodustab detekteeritava ruumala.Juhuslikult peale Minsky patendi aegumist valmistas esimese töötava konfokaalse mikroskoobi taani füüsik G. Fred Brakenhoff. Konfokaalse mikroskoopia suur eelis tavapärase optilise mikroskoopia ees on detektorisse jõudva info kogumine vaid fookusest ja selle lähiümbrusest. Ruumipiirkonda, kust valgus pääseb uuritavast objektist detektorini nimetatakse konfokaalruumalaks. Väljast poolt konfokaal-ruumala pärit valgus lõigatakse ära ava ja läätsede süsteemi poolt. Konfokaalne mikroskoop kogub valgust ellipsoidi kujulisest ruumalast. Tavalises mikroskoobis moodustub detektorile terav kujutis objektiivi fokaaltasandist. Fookust ümbritsevast ruumalast jõuab valgus samuti detektori fokaaltasandile, mis muudab saadava kujutise ümber fookuse hägusaks. Käes olevas töös on oluline saavutada olukord, kus signaal kogutakse ruumalast,
kolooniate pinnas, mis tuleneb muutusest maatriksi komponentides. Vedelsöötme pinnale tekkiv biofilm bakterikultuuriga inokuleeritud ja üleöö seisma jäetud söötmete vedelik-õhk piirpinnale moodustuva biofilmi (pellicle) jälgimine. 115 2.Dünaamilised metoodikad, mikrokosmid. Läbivoolukultuuri biofilm klaastorudes teatud kiirusega voolav sööde inokuleeritakse ja jälgitakse konfokaal-skanneeriva lasermikroskoobiga (CSML) biofilmi moodustumist. Mikrokosmides püütakse jäljendada keskkonda, kus bakter elab. Nt suudetakse jäljendada epidermist, mitmeid sisekudesid ning hambaemaili. 3.Loomkatsed. Selleks, et aru saada bakterite patogeneesist, sealhulgas biofilmi kujunemisest, kasutatakse biofilmi uurimiseks siiani loomi, sest mikrokosmides pole võimalik luua reaalseid tingimusi, mis on organismis. 12.2. Biofilmi tähtsus bakterile Biofilmi eelised: 1
annaabi.ee 
