välditavad. Meie võimuses on aga otsustada selle üle, kuidas me tekkinud konflikti või konfliktidesse suhtume, mil moel reageerime ning kui edukalt suudama konkreetse konflikti lahendada. Kuigi konfliktid on igapäevased, ei pöörata neile kohati piisavalt tähelepanu. Sotsiaalteaduse haruna on konfliktoloogia näol tegemist alaga, mis pöörab just tähelepanu konfliktidele, ka nende osapooltele ning aitab konfliktidega seonduvaid erinevaid tegureid paremini mõista. Konfliktoloogias on olemas ka selline mõiste nagu konfliktidiagnostika, mille all peetakse silmas antud konflikti sügavuti analüüsimist lähtudes kindlatest kriteeriumitest. Olles tõeliselt huvitav nähtus erinevatest vaatenurkades, võimaldab konfliktidiagnostika rakendada mitmeid teoreetilisi teadmisi mõne konkreetse konflikti ja miks mitte, ka inimkäitumise suhtes. Konfliktidiagnostika keskse teema moodustavad hindamiskriteeriumid, mida kasutatakse selleks, et
surm, lahkumine või hääbumine. 5. KONFLIKTIDE LAHENDAMINE 5.1 Konfliktidiagnostika ja konstruktiivne vastandumine Konfliktoloogia üks oluline osa on konfliktide juhtimine ja lahendamine. Konfliktidega toimetulek on oluliselt keerulisem kui nendest rääkimine. Kõige otsesem seos diagnostika ja vastandumise vahel seisneb selles, et konfiktidiagnostika loob üldise konfliktide analüüsi oskuse, mis omakorda mõjutab seda, kuidas me sõnastame konflikti põhiküsimust. Konfliktoloogias tähendab see konflikti analüüsimist konkreetsete kriteeriumite alusel. Olles analüüsinud ja mõistnud, mis toimub, saame valida sobivaima käitumisviisi konfliktiga toimetulekuks. Et konflikti hindamine oleks objektiivne ja edukas on loodud erinevad hindamissüsteemid: · süsteemne konflikti käsitletakse kui terviksüsteemi oma seaduspärasustega. Olulised on inimeste käitumisviiside seosed. Konflikti osapooled hakkavad