suur on niisuguste kiirpiltide tähendus näiteks ,,Jäises raamatus", ka teose atmosfääri kujunemises). Kas tohib sellest järeldada, et oli tegemist kaugelemineva andelise ühekülgsusega, inimese keerukusest ja ühiskonna vastuolulisest möödavaatamisega ja ehk koguni möödaelamisega? Seda mitte. Sõjajärgsete aastate loomingus oli mõlemat, nii vastuoludest möödavaatamist kui ka nendest möödaelamist. Selle põhjuseks ei olnud aga kirjaniku enda sisemine konfliktitus, vaid kaasaminek elupraktikast irdunud mõtlemisviisiga. Inimese ja elu varjatum, traagilisse suubuv pool ei olnud kirjanikule kaugeltki mitte tundmatu maa. Poleks ka õige väita, nagu oleks ta selle tundmist oma loomingus järjekindlalt eitanud või peitnud. Elatud aastatega ja kirjutatud raamatutega süvenes järjest ühiskonna elus avalduvate dialektiliste vastuolude mõistmine, nagu muutus teravamaks ka vastuolude tunnetamine inimeses eneses. Ilmselt on midagi
Funktisonalistid ebavõrdsus ühiskonnas on paratramatu, vajalik ja kujutab endas võimsat tegevuse motivaatorit. Ühiskond on tasakaalustatud, integreeritud süsteem. Iga ühiskond kujutab püsitavte elementide konfiguratsiooni Iga ühiskond on hästi integreeritud elementide konfiguratsioon Iga ühiskonna element soodustab selle funktisoneerimist Iga ühiskond toetub oma liikmete üksmeelele. Funktionalismi põhipostulaadid stabiilsus ja konfliktitus sattusid vastuollu tegeliku eluga. EBAVÕRDSUSE TEKKIMIST SELETAVAD TEOORIAD 1. FUNKTSIONALISM. E. DURKHEIM - PARIMATE AUTASUSTAMISE TEOORIA. a) Olenevalt väärtuste järjestusest kultuuris ning majanduse iseloomust on mõned tegevusalad ühiskonnas tähtsamad kui teised - seega neid ka hüvitatakse rohkem. b) Inimesed on erineval määral andekad, õppimisega see erinevus võimendub. Ühiskond püüab vajalikumatele tegevusaladele valida