ühiskondliku olemise dünaamiline (ajas ja ruumis muutuv) seisund, antud tingimustes optimaalne olemise viis. Norm kujuneb, toimib ja muutub ühiskonna tekkimise, olemise ning arenemise ajaloolises protsessis sõltumatult konkreetsete inimeste subjektiivsetest kaalutlustest. Mida suuremal määral inimene tunnetab ja mõistab ühiskonnas toimivaid seaduspärasusi, sotsiaalse olemise normi, mida enam ta oma tegelikus käitumises normiga arvestab, seda ladusam ja konfliktitum on nii individuaalne sulandumine ühiskonda kui ka populatsiooni. Sotsiaalse normi tunnetuslikust retseptsioonist Strukturaalne vaade ühiskonnale otsib ja püüab inimese sotsiaalses olemises esile tuua selgeid ja ühetähenduslikult määratletavaid algelemente ja nendevahelisi seoseid. Normsusena peetakse silmas ühiskonna elementide struktuurilist ja funktsionaalset tasakaalustatust. Semioloogiline lähenemine ei tunnista selgelt piiritletavate, funktsionaalselt
ühiskonna, inimese ühiskondliku olemise dünaamiline (ajas ja ruumis muutuv) seisund, antud tingimustes optimaalne olemise viis. Norm kujuneb, toimib ja muutub ühiskonna tekkimise, olemise ning arenemise ajaloolises protsessis sõltumatult konkreetsete inimeste subjektiivsetest kaalutlustest. Mida suuremal määral inimene tunnetab ja mõistab ühiskonnas toimivaid seaduspärasusi, sotsiaalse olemise normi, mida enam ta oma tegelikus käitumises normiga arvestab, seda ladusam ja konfliktitum on nii individuaalne sulandumine ühiskonda kui ka populatsiooni. Sotsiaalse normi tunnetuslikust retseptsioonist Strukturaalne vaade ühiskonnale otsib ja püüab inimese sotsiaalses olemises esile tuua selgeid ja ühetähenduslikult määratletavaid algelemente ja nendevahelisi seoseid. Normsusena peetakse silmas ühiskonna elementide struktuurilist ja funktsionaalset tasakaalustatust.
annaabi.ee 
