normid on nõrgad , puudulikud või omavahel konfliktis Kui ühiskonnas on üldiselt eesmärgiks rikkus ja edu, aga madala sotsiaalse staatusegainimestele ei anta jätkuvalt süstemaatilisi õigusjärgseid võimalusi eesmärkide saavutamiseks Nii kuritegelik kui seaduskuulekas käitumine saavad alguse sotsiaasetest suhetest ja inimese sotsiaalsest kultuurilisest keskkonnast Konfliktiteoreetiline käsitlus hälbelisusest (lk 95-96) · Konfliktiteooriast lähtuvalt on sotsiaalne harmoonia võimatu enamikes kaasaegsetes ühiskondades. Konflikti juured peituvad võimu omavate ja võimuta kodanike vahel. · Konfliktiteoreetikud keskenduvad hälbekäitumise makrosotsiaalsetele seletustele · Õiguskaisesüsteemist arvasid konfliktiteoreetikud, et haldusaparaat on suunatud süsteemile potentsiaalselt probleeme tekitavate inimeste vastu, kelleks on üldjuhul vaesed, vähemuste
Funktsionalistid usuvad, et stratifikatsiooniprotsessid toodavad talentide hieraria ehk nende inimeste valitsemise, kellel on kõige paremad võimed või kes on seda kõige rohkem väärt. 8.3. Mis on kihistumine konfliktiteoreetilise perspektiivi seisukohast? Kontrastina funktsionalistlikule käsitlusele seletab konfliktiteooria sotsiaalse struktuuri tekkimist ühiskonnas eksisteerivate gruppide võistlusega väheste ressursside pärast. Konfliktiteooriast lähtuvalt saab vaadelda stratifikatsiooni funktsionalistlikku seletust kultuurilise hegemoonia näitena. 8.4. Mis on kihistumine sümbool-interaktsionistliku perspektiivi seisukohast? Ühtlustatud vaade: Ebatavaliste võimetega või lihtsalt õnnelikud inimesed võivad mingil ajahetkel saada enda kätte suure hulga vara ja võimu. Olles ennast struktuuri paigutanud, on sellistel inimestel kombeks vara ja võim lastele pärandada, sõltumata järglaste vaimsetest või
annaabi.ee 
