Hooletussejätmise korral ignoreeritakse teist osapoolt, ei hoolita suhetest ja lastakse asjadel omasoodu areneda. Üheks laiemalt levinud konfliktistrateegiate kirjelduse autoriteks on Kilmann ja Thomas. Hiljem on autorid ise kui ka teised uurijad kontseptsiooni täiendanud, kuid Killmanni ja Thomase käsitlus viiest konflikti lahendamise stiilist kuulub konfiktoloogia klassikasse. Kasutusel on ka Kilmanni ja Thomase test, mille abil saab määrata oma konfliktistiili. Konfliktistiilid on vältimine, kohanemine, võitlus, kompromiss ja koostöö. Avatud võitlusele on iseloomulik otsene vastandumine koos avalikse ähvarduste ja etteheidetega vastaspoolele. Sealjuures võib olla tegemist ka bluffimise või provokatsiooniga. See tähendab, et rünnaku alus ei pruugi olla alati kaugeltki põhjendatud. Järelikult saab avatud võitlust pidada nii ausalt kui ka ebaausalt. Igal juhul võidab tugevam pool või see, kes suudab veenda vastast oma üleolekus
huvide ja vajadustega. Selle konfliktistiili alusväärtusteks on vastastikusus, võrdsus, 29 ühtekuuluvus, ekslikkus ja vägivallatus. Konkreetsete sammude astumine konstruktiivse lahenduse poole toimib nelja astme kaudu: 1. perspektiivide korrastamine 2. eesmärkide ja vahendite määratlemine 3. vastastikuse mõistmise arendamine 4. ühisarusaama rakendamine Konfliktistiilid on väga mitmekesised, kuid inimeste konfliktikäekiri on suhteliselt püsiv. Oluline on siiski see, kuidas mingi stiil konkreetsesse olukorda sobib. 5.3 Lepitamine konfliktis Kui kaks osapoolt ei saa enam konflikti lahendamisega hakkama vajavad nad abi väljastpoolt. Kõrvalt sekkujat nimetatakse lepitajaks või ka vahendajaks. Lepitaja peab olema neutraalne nii põhiküsimuse kui ka osapoolte suhtes. Lepitamise puhul on
annaabi.ee 
