Hooletussejätmise korral ignoreeritakse teist osapoolt, ei hoolita suhetest ja lastakse asjadel omasoodu areneda. Üheks laiemalt levinud konfliktistrateegiate kirjelduse autoriteks on Kilmann ja Thomas. Hiljem on autorid ise kui ka teised uurijad kontseptsiooni täiendanud, kuid Killmanni ja Thomase käsitlus viiest konflikti lahendamise stiilist kuulub konfiktoloogia klassikasse. Kasutusel on ka Kilmanni ja Thomase test, mille abil saab määrata oma konfliktistiili. Konfliktistiilid on vältimine, kohanemine, võitlus, kompromiss ja koostöö. Avatud võitlusele on iseloomulik otsene vastandumine koos avalikse ähvarduste ja etteheidetega vastaspoolele. Sealjuures võib olla tegemist ka bluffimise või provokatsiooniga. See tähendab, et rünnaku alus ei pruugi olla alati kaugeltki põhjendatud. Järelikult saab avatud võitlust pidada nii ausalt kui ka ebaausalt. Igal juhul
Osapooltel on alati vabadus valida konflikti lahendamise stiil. Iga stiil välendab osapoole mingeid väärtusi. Kui osapool peab tähtsaks inimsuhteid siis kasutatakse tõenäoliselt koostööd ja kohanemist. Kui aga väärtuseks on enesekehtestamine, siis sobib võitlus. Efektiivsemaks konfliktistiiliks peetkse siiski koostööd ja probleemi lahendamist. Koostöine konfliktistiil aksepteerib osapoolte panust ja arvestab nende huvide ja vajadustega. Selle konfliktistiili alusväärtusteks on vastastikusus, võrdsus, 29 ühtekuuluvus, ekslikkus ja vägivallatus. Konkreetsete sammude astumine konstruktiivse lahenduse poole toimib nelja astme kaudu: 1. perspektiivide korrastamine 2. eesmärkide ja vahendite määratlemine 3. vastastikuse mõistmise arendamine 4. ühisarusaama rakendamine
annaabi.ee 
