Enamjaolt ongi taotluseks faktide korrigeerimine st tegelikud muudatused on korras (Lehtsaar, 218-221). 4.2 KONFLIKTIKÄITUMISE STIILID Konflikti areng ja võimalikud lahendused sõltuvad sellest, kuidas inimesed konflikti suhtuvad ja kuidas selles käituvad. Viimaste aastakümnete jooksul on tehtud arvukalt uurimusi ja loodud kontseptsioone kirjeldamaks erisuguseid konfliktikäitumise viise ja hindamaks nende mõju konflikti arengule ning tulemusele. Üheks põhimõisteks on konfliktistiil, mis tähendab inimeste üldist konfliktis käitumise viisi. Samas tähenduses kasutatakse ka konfliktistrateegia mõistet. Konfliktitaktika all peetakse silmas konkreetseid tegevusi konfliktis (Lehtsaar, 223). ÜLEVAADE KONFLIKTISTIILIDEST Stiile kui üldisi käitumisviise on käsitletud erinevalt. Üheks määratluseks on näiteks Deutschi käsitlus koostööst ja konkurentsist. Tema väide on, et oma alussuundumuselt
minnakse lahku. Lahkuminek võibolla mingiks ajaks või lõplikult. Osapooltel on alati vabadus valida konflikti lahendamise stiil. Iga stiil välendab osapoole mingeid väärtusi. Kui osapool peab tähtsaks inimsuhteid siis kasutatakse tõenäoliselt koostööd ja kohanemist. Kui aga väärtuseks on enesekehtestamine, siis sobib võitlus. Efektiivsemaks konfliktistiiliks peetkse siiski koostööd ja probleemi lahendamist. Koostöine konfliktistiil aksepteerib osapoolte panust ja arvestab nende huvide ja vajadustega. Selle konfliktistiili alusväärtusteks on vastastikusus, võrdsus, 29 ühtekuuluvus, ekslikkus ja vägivallatus. Konkreetsete sammude astumine konstruktiivse lahenduse poole toimib nelja astme kaudu: 1. perspektiivide korrastamine 2. eesmärkide ja vahendite määratlemine 3
annaabi.ee 
