ja tal on tema vastu suured tunded. Vihastamine tuleneb kokkupuutest keskkonna stressoritega. Toomase koduses keskkonnas oli palju erinevaid stressitekitajaid: alkohoolikust isa, ruumipuudus, nälg. Viha on konflikti möödapääsmatu komponent, paratamatult vihastasid nii Kalju kui Toomas. Samuti vihastasid mitmeid kordi Kalju peale Anna vanemad, Anna ema käis mitmeid kordi Kalju kodus ja karjus ta peale. Toomas vihastas samuti palju, kuid ei karjunud teiste inimeste peale. Thomas-Kilmann’i konfliktimudelist sobiks kõige paremini Toomase ja Kalju läbisaamist kirjeldama võistlemine – kumbki üksteist kuulata ei tahtnud, Toomas polnud nõus isa pakutud lahendusega ja vastupidi. Nende olukorra puhul oleks pidanud probleeme rahulikult arutama. Toomas oleks pidanud täpsustama, mida ta tahaks, et isa teeks, mitte ainult niisama kärkima. Samuti oleks Toomas pidanud rohkem rääkima, kuidas tema ennast tunneb. Mõlema noore vanemate probleemiks oli see, et nad ei suutnud oma viha ja emotsioone
lahendamiseks töötati välja mitmeid skeeme. Tekkis omaette kirjandus-zanr, mis vaagis Piibli ja teaduste harmoonia küsimust. Lepitusskeeme töötasid välja nii usumehed kui teadlased. 1870-1900 ilmus mitu monumentaalset raamatut, mis käsitlesid tolleagse teaduse ja kristliku loomisteoloogia dialoogi. Seos teaduse ja teoloogia vahel on seega alati olnud mitmetahuline. Paraku on ajaloolased selle asjaolu tähelepanuta jätnud ning kirjeldanud usu ja teaduse seost reeglina vaid konfliktimudelist lähtudes Kuidas XIX saj õpetlased siis tegelikult lepitasid Piibli 6-päevase loomistsükli fossiilileidudega, mis osutasid Maa tohutult pikemale geoloogilisele minevikule? Peamiselt kasutati kolme mudelit. 1. Päev-võrdub-ajastu-tõlgendus: Gn 1 väljend `päev' ei tähenda 24h perioodi, sest Päike jt taevakehad loodi alles 4. "päeval". Järelikult võivad loomise "päevad" tähendada ka miljonite aastate pikkusi perioode 2
annaabi.ee 
