4. Avalikustage oma tunded. Kehakeel ja kehtestamisoskused tulevad siinkohal abiks. Kuigi mõnikord pole kolmandat sammu vaja, piisab sellest, et teist inimest aktsepteeritakse ja koheldakse lugupidavalt. Konfliktide lahendamise võimalused organisatsioonis 9 Tõnu Lehtsaare (2008:270) läheneb konflikti lahendamisele kindlate kriteeriumite alusel, mis tähendab konflikti analüüsimist ehk konfliktidiagnostikat. Konflikti hindamise kriteeriumite valik sõltub hindaja arusaamisest, konfliktist ja hindaja eesmärkidest. Puudub üks ja üldtunnustatud hindamiskriteeriumite süsteem, siiski lähtub Lehtsaare konfliktist kui suhestuvate osapoolte vastaseisust ning selle järgi on võimalik konflikti diagnoosida otsides vastuseid järgmistele küsimustele: 1. Mis on konflikti põhiküsimus ja mis on see kummagi osapoole jaoks? 2. Kes on konflikti osapooled
kasu ja kahju vahekord konflikti arenedes jt (Lehtsaar, 209-212). KUIDAS LUUA OMA KONFLIKTIDIAGNOSTIKA SÜSTEEM Oma konfliktidiagnostikasüsteemi läheb tarvis kõigil, kes tahavad konkreetset konflikti mõista ja analüüsida. See süsteem võib olla nii range ja teadlikult sõnastatud kui ka intuitiivne ja sõnaselgelt väljaütlemata. Oma süsteemi loomine taandub suuresti hindamiskriteeriumite valikule. 1. Konfliktidiagnostikat mõjutab uurija või nõustaja teoreetiline taust ja suhtumine konflikti üldse. 2. Konflikt on mitmetähenduslik nähtus, mis võib avalduda tunnetes, seisukohtades, käitumises, kuuluvuses, motiveerituses, suhtlemises, moraalsuses ja väärtushinnangutes. 3. Kollektiivselt tunnustatud diagnostlised kriteeriumid on kaalukamad kui individuaalselt kasutatavad. 4
annaabi.ee 
