5. Etnotsentrism ja kultuurirelativism Uskumust, et oma kultuur on ainuõige ja hea ja teiste kultuuride üle saab otsustada oma kultuuri standardite põhjal, nim etnotsentrismiks. See täidab mitmeid indiviidile ja grupile tähtsaid eesmärke. Pakub inimestele kindluse nende arusaamade ja käitumise õigsuse kohta, tugevdab tendetsi elada kooskõlas oma ühiskonnaga ja kaitsta seda. Etnotsentrism muutub düsfunktsionaalseks, kui usk oma grupi üleolekusse viib vaenulikkuse ja konfliktidena (nt ameerikas in iga etnilist, religioosset või rassilist gruppi peetud madalamaks valgenahalisest anglosaksi päritolu protestandist ja koheldud vähem inimlikult). Arusaama, et maailma tuleb mõista nii, nagu seda näevad teiste ühiskondade liikmed, nim kultuurirelativismiks. Oma kultuuri väärtushinnangud asendatakse võimaluste piires teise kultuuri väärtustega. Kultuurirelativismi põhieeldus on, et igal
kihtide ülaltoodud kolme õigusteadvuse tasandit nende ühtsuses, millele omakorda tugineb praktika käituda üksnes õiguspäraselt. Õiguse eitamist või skeptilist hoiakut õiguse suhtes, millele korrespondeerub vastav käitumine, nimetatakse õiguslikuks nihilismiks. Õiguslik nihilism baseerub samadel teadvuslikel tasanditel, milledel õigusteadvus, õiguskultuur ning õiguskuulekus. Üksikisiku tasandil realiseerub ta õigusvastase käitumisena ning pidevate konfliktidena teistega, ühiskondliku teadvuse tasandil aga eitavate ideoloogiate ja seisukohtade ning hoiakute propageerimises või viljelemises. P.3. Õiguse efektiivsus Õigust iseloomustab peale imperatiivsuse ehk üldkohustuslikkuse kaasajal veel eriline näitaja - õiguse efektiivsus, mis näitab õigusnormides sisalduvate sotsiaalsete kohustuste vastavust moraali- ja tavanormidele. Õiguse efektiivsus tähendab, et:
annaabi.ee 
