aastal oma esimese arutelu teemal kliimamuutused ja nende mõju rahvusvahelisele julgeolekule. Euroopa Ülemkogu on juhtinud tähelepanu mõjule, mida kliimamuutused avaldavad rahvusvahelisele julgeolekule. Kliimamuutusi võib käsitleda kui ohu mitmekordistajat, mis süvendab praegusi suundumisi, pingeid ja ebastabiilsust. Peamiseks väljakutseks on see, et kliimamuutused ohustavad panna ülemäärase pinge alla riigid ja piirkonnad, mis on juba niigi nõrgad ja konfliktialtid. Oluline on tunnistada, et tegemist ei ole ainult humanitaarset laadi riskidega; need hõlmavad samuti poliitilisi ja julgeolekuriske, mis mõjutavad otseselt Euroopa huve. Kooskõlas inimeste julgeoleku põhimõttega on selge, et mitmed küsimused, mis on seotud kliimamuutuste mõjuga rahvusvahelisele julgeolekule, on omavahel tihedalt seotud ning nendega seoses on vaja võtta ulatuslikke poliitilisi meetmeid.
intensiivistavad oma käitumisega konflikti arengut ja laienemist. Agressiivsusega on seotud ka nartsissism, mis tähendab eneseimetlust. Nartsisstlikel inimestel on kalduvus luua konflikte, mille põhjuseks on vähene lugupidamine nende isiku vastu. Kuid inimese käitumine ei ole ratsionaalne, vaid on juhitud ennekõike alateadvusest. See tähendab, et meie käitumise juured on isiksuse ja teadvuse süvakihtides. Konfliktialtid on just need inimesed, kellel on palju lahendamata isiklikke probleeme. Sandy (2000) järgi avaldub inimese sisemine konfliktsus võitluses, aktiivses vältimises, passiivses vältimises ja probleemide lahendamises. Võitlus - on konfliktis käitumise viis, mis on suunatud otseselt teise osapoole vastu. Võitlust kalduvad pidama inimesed, kes käituvad paranoiliselt, nartsisstlikult või on hüsteeriliste isiksusjoontega. Paranoilised jooned väljenduvad kahtlustamises.
annaabi.ee 
