tihendavad koostööd võitlemisel tarkvarapiraatluse vastu", aga midagi kardinaalset toimunud ei ole. See on muidugi tore, et politsei sõitis teerulliga üle 10 000 piraatplaadist, - midagi siiski konfiskeeritakse ja hävitatakse, aga see 10 000 plaati on ehk vaid kümnendik Kadaka turu igapäevamüügist. Üsnagi arusaamatuks jääb, miks ei tehta vastavatele isikutele, piraatplaatide müüjatele, selliseid rahatrahve, mis piisavalt suured oleksid, miks ei konfiskeerita müügilube, miks ei lööda Kadaka kaubanduskeskuses lihtsalt korda majja. Uhkusega teatati 1996. aasta kevadel, et loodi BSA (Business Software Alliance, ülemaailmne arvutipiraatluse vastu võitlev mittetulundusorganisatsioon) Eesti division. See on ka tore, et nüüd on ka Eestis too organisatsioon esindatud, aga huvitav ja mõtlemapanev fakt on see, et BSA Eesti komitees töötab kaks inimest. Tulemused on ka loomulikult sellele vastavad
seaduslikult. Selline tõendamiskoormis on kolmandal isikul siis, kui prokuratuur tõendab süüdistatava kuriteo, KarS § 83^2 lg 2 p-s 1 või 2 sätestatud eeldustele vastavad asjaolud, samuti vara kuritegeliku päritolu eeldust loovad asjaolud (KarS § 83^1 lg 1 ls 1). (p 48) 3-1-1-54-15 (asenduskonfiskeerimise õiguslik olemus) KarS § 84 ei sätesta õiguslikku alust mitte vara konfiskeerimiseks, vaid konfiskeerimise asendamiseks. Konfiskeerimise asendamisel vara ei konfiskeerita, s.o seda ei pöörata riigi omandisse, vaid isikule pannakse üksnes kohustus tasuda äratarvitatud või muul moel konfiskeerimise mõjualast väljaviidud vara väärtusele vastav rahasumma. See tähendab, et isikule jääb võimalus täita asenduskonfiskeerimise nõue muu vara arvel, mitte selle vara arvel, mis on kohtuotsuse täitmise tagamiseks arestitud. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. märtsi 2015. a määrus asjas nr 3-1- 1-78-14, p 25 ja 8. juuni 2015.
annaabi.ee 
