eestlased juba ulatuslikumalt kristianiseerunud. XVII sajandi lõpul asus hulk humanistlik-ratsionalistlikult häälestatud pastoreid levitama talurahva seas teadmisi põllutööst ja tervishoiust, uurima kohalike põlisrahvaste keelt ja folkloori, mis tuli edasises perspektiivis kasuks just ilmaliku kultuuri arengule. Uue sajandi 20. aastaist hakkas luteri kirikus esiplaanile tõusma taas pietistlik suund ja edaspidi ortodoksne nn. konfessionalism. Vennastekogudustes sisendati talupoegadele ühtlasi iseteadvust ja veendumust, et nemad kui vagad vennad ja õed on äravalitud ja ,,ilmalastest" tunduvalt paremad. Kõigi allikate ning autorite järgi kuulusid kogudustesse eelkõige jõukamad talupojad ja vallafunktsionäärid, seega ,,talurahvaaristokraatia" esindajad. See oli tingitud sellest, et vagatsevad peremehed jõudsid hõlpsamini paremale järjele. Kuulekaid ja ausaid hernhuutlasi võeti meelsamini
majandusteooria, mis nõuab vaba kaubandust ja · Kõrgem olend, deism konkurentsi. · Unioon, oikumeenilisus · Deviisiks kujuneb "Laissez faire, laissez passer." · Ajaloo ülene, jumalik loomisakt, imed · Üksikisiku õiguste põhjendamine. · Isikuline Jumal, teism · Inimõiguste põhjendamine · Konfessionalism, usuline absoluutsustaotlus · "Virginia Bill of Rights (USA 1776): "Kõik inimesed · Populaarseid seisukohti: on looduse poolest vabad ... ja neil on ... kaasasündinud õigused, nimelt õigus elule ja · Inimene usaldagu kõigis asjus eelkõige omaenda vabadusele, millega kaasneb võimalus omandit mõistust. omandada ja alalhoida samuti õnne ja · See, milles aru saadakse on meil peos.
annaabi.ee 
