PRESIDENT KINNAS Tegelased: Kinnas, erinevad kalad, ahven. Kalad ujuvad ümber jääaugu kui järsku käib plärts ja kinnas vajub vee põhja. Kaladujuvad tema ümber ja hakkavad teda vaatama. Kinnas: Tere! Häid pühi! Kalad: Tere, tere! Aga mis pühadest Sa räägid? Kinnas: (imestunult) Kas teie siis ei teagi, et täna on Eesti Vabariigi sünnipäev? Kalad: Ei tea. Mis asi see Eesti Vabariik veel on? Kinnas: (pahaselt) No te olete ikka päris rumalad. Passite siin jää all ega tea mitte midagi. Kus te enda arvates siis elate? Kalad: Meie elame järves. Kinnas: Järves küll, aga kus see järv asub? See järv asub Eestis. Järelikult te olete... Noh, kes te olete? Kalad: Meie oleme kalad. Kinnas: Te olete eestlased. Te olete eestlased, elate Eestis ja täna on Eesti sünnipäev. Suur pidu! President kutsub endale külalised ja neid näidatakse televiisoris. Mina alati vaatan, upitan end peremehe taskust välja ja muudkui vahin. Kalad: (ku...
Naksitrallid ,,Kohtumine jäätiseputka juures" Eno Raud Jutustaja: Ükskord said jäätiseputka juures täiesti juhuslikult kokku kolm imelikku mehikest- Sammalhabe, Kingpool ja Muhv. Muhv: Vabandage, ma võin muidugi eksida, aga mulle tundub, et meil kõigil oleks nagu midagi ühist. Kingpool: No, eks me ju kõik ole ühed kenad naksitrallid. Jutustaja: Sammalhabe noppis enda habemest mõned pohlad nind pakkus teistelegi. Sammalhabe: Jäätise kõrvale ju head hapukad võtta. Muhv: Kui mu ettepanek nüüd ehk liiga pealetükkiv ole, siis võiksime teinekordki kohtuda, keedaksime koos kakaod ja puhuksime mõne sõna juttu. Kingpool: See oleks hiigla vahva. Kutsuksin teid hea meelega enda juurde külla... aga mul ju ei ole kodu. Juba lapsepõlvest peale olen niisama ringi rändand. Sammalhabe: Häh, nagu minagi ju. Muhv: Haruldane kokkusattumus! Ka minuga on täpselt sama lugu. Tuleb välja, et me oleme kõik ühesugused rändurid. Kingpool: Hmm, kas te ei ...
Täna kõnelen teile teemal lootus. Lootus tärkab siis, kui ihkame midagi saada. Olgu selleks töökoht, uus auto või hoopis soov millegiga hakkama saada. Lootus on see, mis viib meid sihile. Just tänu lootusele saavad meie soovid võimalikuks. Lootuse puudumine võrdub soovi puudumisega. Kui me ei looda, siis me ei taha. Mõned ütlevad, et lootus on esimene samm pettumuseni. Mina seda ei usu. Kui me ei loodaks, ei saaks me millegagi hakkama. Kui see oleks nii, ei saaks me mitte kunagi enese soove täidetud. Kuid kui lootus kaob või sureb nagu öeldakse, on meie soov samahästi kui kadunud. Kui kaob lootus kaob, kaob ka usk ning seljuhul ei saavuta me seda, mida soovime. Õnneks on meid õnnistatud sellega, et lootus sureb viimasena. Lõpetuseks tsiteeriksin üht anonüümset internetiautorit: Armastada tähendab riskida jääda vastuarmastuseta. Loota tähendab riskida pettumusega. Ent riskima peab, sest elu suurim risk on mitte millegagi riskida. Kes mi...
Kõne Tere lugupeetud õpetaja ja kursusekaaslased. Tahan arutada teiega teemal ,,Mis juhtus tegelelikult 11. septembril kaksiktornidega?" Vaheajal juhtusin vaatama sarja, mis rääkis teooriast, et maailma kaubanduskeskus ei hukkunud tegelikult lennukite tõttu, mis neile sisse sõitsid. Selle vastu räägib palju fakte. Nimelt olid kaksiktornid tehtud voolujooneliselt terastrassiga, millel oli veel paks tuumik. Samuti rääkisid kaksiktornide arhitektid, et need olid planeeritud, nii et kui lennuk sisse neile sõidaks, siis nendega ei juhtuks midagi erilist. Kusjuures lennuk, mille järgi kavandati seda ohutumaks, oli oma aja suurim ning sisselennanud lennukiga väga sarnane. Ja hoone oli tehtud igast küljest kindlamaks. Seda tehti kuna tornide läheduses asuvasse hoonesse sõitis kord lennuk sisse tänu udusele ilmale. Nii kavandasid nad tornid nagu sääsevõrguna, et kui lennuk sisse sõidab, siis ainu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
